Tuleval nädalal, 24.–29. aprillini toimub Tartus Euroopa Teaduse ja Teoloogia Uurimise Ühingu (The European Society for the Study of Science And Theology ehk ESSSAT) korraline konverents. Religiooni ja teaduse suhet käsitleva kõrgetasemelise suurürituse üldteema on sõnastatud küsimusena „Mis on elu?“
Konverentsil on viis peakõnelejat.
Gayle Woloschak Ameerika Ühendriikidest on Zygoni religiooni ja teaduse keskuse direktor Chicagos. Ta on molekulaarbioloog ja Northwesterni ülikooli kiiritusonkoloogia professor. Samas on ta aga Ukraina õigeusu kiriku liige, arvukate artiklite ja kolme õigeusku puudutava raamatu autor.
Bronislaw Szerszynski Suurbritanniast on Lancesteri ülikooli sotsioloogia vanemlektor. Ta on uurinud sotsiaalteoreetilisest vaatenurgast keskkonna ja tehnoloogia muutuvaid suhteid, pidades silmas ka religiooni ja spirituaalsuse rolli (vt nt tema raamatut Nature, Technology and the Sacred, 2005).
Stuart Kauffman on teoreetiline bioloog ja komplekssete süsteemide uurija seoses elu tekkega maal. Ta on tegelenud eriti organismide iseorganiseerumise teooriaga. Hetkel on ta Tampere tehnoloogiaülikooli professor ja Virginia ülikooli liige. Tema kirjutatud raamatute hulka kuuluvad nt Origins of Order: Self-Organization and Selection in Evolution (1993) ja Reinventing the Sacred: A New View of Science, Reason, and Religion (2008).
Richard Villems on Eesti Teaduste Akadeemia president ja Tartu ülikooli Eesti Biokeskuse direktor. Tema peamine teaduslik huvi on populatsioonigeneetika, mis ühendab nii geneetikat, lingvistikat kui arheoloogiat.
Antje Jackelen on Rootsi luterliku kiriku Lundi piiskopkonna piiskop ja ESSSATi president. Varasemal ajal on ta olnud professor nii Rootsis kui Ameerika Ühendriikides. Ühtlasi oli ta Chicago Luterliku Teoloogia Kooli juures asuva Zygoni religiooni ja teaduse keskuse direktor.
Lisaks viiele peaettekandele peetakse konverentsi vältel paralleelselt neljas rühmas ligi 60 lühemat ettekannet. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.
Eesti osalejatest kõneleb teadusfilosoof Enn Kasak religioossest mõõtmest teaduses, biosemiootik Kalevi Kull elust kui semioosist, mis disainib iseennast; biosemiootik Timo Maran tähenduse kihilisusest biosemiootikas ja Gregory Batesoni püha epistemoloogiast, semiootik Silver Rattasepp asjade elust, teoloog Anne Kull religioossetest tulevikupõlguritest, semiootik Kaie Kotov Gregory Batesoni püha epistemoloogiast, filosoof Raul Veede Londoni Kuningliku Seltsi, maailma ühe vanima teadusühingu (asutatud 1660), algsetest tegevuseesmärkidest, teoloog Ain Riistan Jeesuse usu-tervendamistest teispool biomeditsiinilist paradigma ning filosoof Margus Ott elu emergentsist.
Laupäeva, konverentsi viienda päeva pärastlõunal toimub paneeldiskussioon teemal „Tuleviku elu?“. Päevakavva kuuluvad ka hommikupalvused ning üks pärastlõuna on varutud ekskursioonideks. Mitmete teiste sponsorite kõrval toetab konverentsi toimumist ka Eesti Kirikute Nõukogu.
Laupäeval 28.04. toimub kell 17.00 Tartu Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus, mille raames laulavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann Villem Grünthal-Ridala regivärsilist evangeeliumite kokkuvõtet “Püha Rist”. Ühtlasi on kirikus üleval kunstnik Reti Saksa pildid Grünhtal-Ridala “Püha Risti” juurde. Kontsertjumalateenistus on avatud kõigile huvilistele.
Konverentsi Eesti poolseks korraldajaks on Tartu Ülikooli Religiooni ja Teaduse Kolleegium eesotsas süstemaatilise usuteaduse professori Anne Kulliga.
Konverentsi kodulehe leiab siit.
Vt käesolevas numbris ka Roland Karo artiklit Genoom ja Genesis: kaks aitioloogilist teksti.
