2017. aasta teisel poolel möödub ümmargune arv aastaid mitmest pöördelisest sündmusest, millest igaüks on mõjutanud muuhulgas ka meie tänaseid religioonipoliitilisi olusid ja positsioone. Jättes praegu vahele 500-aastase reformatsiooni aastapäeva ning 100 aastat tagasi toimunud Vene punase, antikristliku revolutsiooni meenutamise – selle kahetsusväärse sündmuseta ei oleks tõenäoliselt võimalik järgmisel aastal tähistada ka Eesti Vabariigi 100-aastast juubelit […]
Loe artikli esimest osa siit. 2. Võrdlev vaade ÜRO liikmeskonda kuulub 193 riiki. Nendest 59 riigi põhiseadused ei määratle üldse või üheselt mõistetavalt riigi religiooniõiguslikku korraldust.[1] Mõnel juhul võib kõnealune lünk tuleneda kehtetuks tunnistatud riigiusku puudutanud sättest (nt Rootsi[2]) või varasemast seotusest emamaa vastava korraldusega (eeskätt Briti Commonwealth’i liikmete puhul). Samuti ei saa välistada teadlikku […]
Sissejuhatus Kuigi läbi sajandite on avaldatud (viimase sajandi teaduskirjanduses sageli Rudolph Sohmiga seostatud) seisukohta, et kristlik sõnum ja kirik armuosadusena on loomuse poolest sobitamatud õiguse mõistega,[1] on ajalugu tõendiks, et mingisugune korraldus on vajalik igasuguse mitte-efemeerse ühiskonna või ka kogukonna korraldamiseks (vt 1Kr 14:33). Sageli kirjeldatakse sellist üksikisikute ja nende rühmade elu korraldamist kui teed, […]