Kõige alguses on A, alef ja alfa. A-tähte tunneb ja kirjutab igaüks, א ja α on kogenematule käele aga juba tükk tööd. Esimesed tähed pole kunagi päris tähtede moodi, vaid nad on joonistused, hoolikalt maalitud kriksadullid, mis veel alles hakkavad tähistajateks muutuma. Klassikaline usuteaduste stuudium nõuab, et ühtmoodi tuntaks nii a-d, alefit kui alfat. Milleks aga see vaev? Milleks tegeleda möödaläinud, […]
Kohe alguses tuleb alustada sellest, et ime ei lase end lihtsasti tabada, eriti veel defineerimise eesmärgil. Ime on juba mõistena väga lai, rääkimata siis veel ime hoomamatust, haaramatust ja eeterlikust olemusest. Ometigi on kogu selle umbmäärasuse juures tegu täiesti teadvustatud aspektiga igapäevaelust ja -keelest: imesid juhtub teaduses, usus ja klassiruumides; imesid teostavad pühakud, arstid ja […]