Riho Altnurme
Ole valmis! Jutlus valvamispühapäevaks (Ml 3:13–18)
„Teie sõnad mu kohta on karmid, ütleb Issand. Aga teie ütlete: „Mida me su kohta oleme rääkinud?” Te ütlete: „Ilmaaegu on Jumalat teenida. Ja mis kasu on meil tema käsu täitmisest või leinariietes käimisest vägede Issanda palge ees? Nüüd me aga kiidame õndsaks ülbeid. Elavad edasi needki, kes pattu teevad, need koguni kiusavad Jumalat ja […]
Tartu Ülikooli usuteaduskonnast humanitaarvaldkonnas
Usuteaduskond on Tartu Ülikoolis alates 2016. aasta algusest olnud osa suurest humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast. Kuidas on see mõjutanud usuteaduskonda? Tahan endise usuteaduskonna dekaanina ja praeguse humanitaaria teadusprodekaanina anda järgnevas selgitust selle kohta, kuidas on võrdluses senisega usuteaduskonnal läinud ja kuidas ta humanitaaride seas üldiselt välja paistab. Alustuseks tuleb öelda, et ega teoloogil ei olegi […]
Elagem Jumala valitud rahvana (1Pt 2:4–10)
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Tänase jutluse aluseks on Esimese Peetruse kirja 2. peatüki salmid 4 kuni 10. „Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline, laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes […]
Kirikuloolased ajalookongressil Jinanis
Suve lõpus, 23.–29. augustil toimus Jinanis Hiinas 22. ajalooteaduste kongress. Kongressi korraldab iga viie aasta tagant Rahvusvaheline Ajalooteaduste Komitee (Comité International des Sciences Historiques (CISH), www.cish.org) ja esimene toimus juba 1900. aastal. Nagu nimetusest näha, on prantsuse keel ajalooliselt üks ametlikest keeltest, kuigi nüüd toimus pea terve kongress peale ühe sessiooni inglise keeles. Kuna on […]
Parim kirikujuht on endine sõjamees
Keda valida kirikujuhiks ajal, mil kirik näeb enda peamise ülesandena edasikestmist võimalikult väheste kadudega? Seda ebavõrdses võitluses ülekaaluka vaenlasega, kelle käsutuses on kõik vahendid rünnakuks? Jah, muidugi, kedagi, kes on kogenud võitlust ja olnud tule all. Tundub hea valik. Kaks Eesti luteri kiriku peapiiskoppi on tulnud nõukogude sõjaveteranide seast: kaardiväe jefreitor Alfred Tooming (peapiiskopina ametis 1967–1977) […]
Uus aasta teoloogidele
Kuigi suvelgi ei peatu mõtlemine teoloogide peades, on siiski suvi neilegi ametlikult puhkamise aeg nagu kõigile teistele siin kliimavöötmes. Võib-olla küll nii, et just suvel jõutakse järele mõelda mõtteid, mis sügis-talv-kevadistes kiiretes toimetustes liiga palju keskendumist nõuaksid. Või jääb mõte suvel hoopis seisma? Kuidas kellelgi ja ilmselt on ka aastad erinevad. Igal juhul on 1. […]
Õppida tundma oma identiteeti – usuteadus Tartu Ülikoolis
Viimasel ajal on meediasse jõudnud ärevad kirjeldused vastuoluderohkest struktuurireformist Tartu Ülikoolis. Miks on see teema nii terava konflikti tekitanud? Kuna seoses sellega on fookusesse tõusnud ka usuteaduskond, siis on kohane seda Kirik & Teoloogia lugejatele kommenteerida. Ülikooli jagamine valdkondadesse toimus juba aasta algul, mil sellest ka ajalehes Eesti Kirik kirjutasin („Valisime humaniora, kuigi kaalusime ka socialia’t“, […]
Kirikujuhi valimine nõukogude moodi 1949. aastal
Kas juhte peaks valima või on parem, kui keegi asjatundja määrab? Demokraatiaga harjunud inimestele võiks tunduda loomulik, et parem on valida. Siiski pole see alati enesestmõistetav, tihti tuuakse vastuargumente valimise kahjuks. Valitud kandidaat ei pruugi olla parim, kuna inimesed võivad endale juhti valides eelistada kedagi, kes ei teeks neile ebamugavaid otsuseid – ega mingeid reforme. […]
Kõrgharidusreform ja usuteaduskond
Ilmselt on kõik lugejad praeguseks kuulnud, et avalik-õiguslik kõrgharidus peaks edaspidi olema tasuta. Mida see endaga kaasa toob? Kas nüüdsest saavad tõesti kõik, kes soovivad, tasuta kõrgharidust omandada? Kuidas käitub Tartu Ülikooli usuteaduskond muutuste tulekul? Nagu ikka, pole ükski nähtus päris ühese tähendusega – asjad pole nii lihtsad kui loosungitel lugeda. Üliõpilaste jaoks peaksid võimalused […]
Kirik ja usuteaduskond
Ajalooline sissejuhatus Keskaegsed Rooma paavstid üldiselt ei usaldanud eriti ülikoole. Siiski sai Pariisi ülikoolist keskajal teoloogia õpetamise esimene keskus ja talle omistati kiriklik tunnustus aastal 1200 – kuigi Bologna ülikool oli varem avatud. Ilmselt sai otsustavaks see, et paavst Innocentius III oli ise Pariisi ülikoolis õppinud. Teoloogia usaldamine õpetlastele näis üldiselt kahtlasena – ehk libiseb […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
