Igasugune väärtusõpetus saab alguse asjade ja nähtuste ning nendevaheliste seoste nimetamisest ehk siis keelest. „Keele sisu on kultuuriga lähedalt seotud,“ on väitnud keelelise relativismi üks rajajaid Edward Sapir (2009, 250), väide, mis Sapiri kõrval või talle koguni eelnevalt on leidnud kirgliku laienduse Uku Masingu raamatus „Keelest ja meelest“ (Masing 2004, vt ka Sutrop 2004). See, […]
Eesti kultuuri valdkondlik „läbi kammimine“ ei jäta kahtlust selle kristlikust mõjutatusest. Olen varem väitnud, teistele autoritele toetudes (Undusk 1990, Paul 1999, Jansen 2004) ning näidetega argumenteerides, et piibel kui kristluse metatekst (Paul 1999: 17) on olnud eesti kultuuri arhitekst(1) (Veidemann 2004 ja 2010: 73 – 82). Piibli „hajumine“ tõlgetena erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi kõigepealt eeldused […]
Selliselt võiks kõlada mõne magistri- või doktoritöö pealkiri. Ja seejärel terve raamat. Imestan ja kahetsen, et siiani pole saanud midagi niisugust lugeda. Püüdsin guugeldades märksõnade kaudu jälgi ajada, „komistades“ ikka ja jälle vaid enda paari aasta tagusele esseele „Piibel kui eesti kirjanduskultuuri arhetekst“ (ilmunud kogumikus Con amore. Moskva: O.G.I, 2010, lk 73–82). Aga sealgi pole […]