Priit Rohtmets
Sammas Jumala templis: Mõeldes vaba rahvakiriku esimesele piiskopile Jakob Kukele
1924. aastal, mil Eestis tähistati luterliku reformatsiooni Liivimaale jõudmise neljasajandat aastapäeva, kirjutas piiskop Jakob Kukk selleks puhuks välja antud pidulikus juubeliteoses järgmised laused: „Igatahes vihkamise, riiu, killustamise ja enese suurekspidamise vaim on meie kirikule suurt kahju sünnitanud. Aga ehk peab see nõnda olema. Pahandused peavad olema; aga häda nendele, kelle läbi nad tulevad. Kes aga […]
Olgu ikka õnnistatud need välja minemised ja sisse tulemised – mälestades Marju Lepajõed
Head Marju lähedased, kolleegid, kallid sõbrad! Marjul oli komme oma Tartu ülikooli peahoones asuvast kabinetist, mida me aastaid jagasime, välja astudes talle omase muigega suul lausuda: „Olgu ikka õnnistatud need välja minemised ja sisse tulemised.“ Täna oleme Marjuga siin Jaani kirikus viimast korda koos ja see tema öeldud lause kuulub tavapäraselt just sellistesse päevadesse nagu tänane, mil inimene juhatatakse siit ilmast välja, et ta võetaks vastu Jumala riiki. Ka Marju on nüüd ära kutsutud […]
Piiskopkonnad ja kiriku tulevik – Jaan Kiiviti valimine kirikupeaks 1994. aastal
Kevadel alanud ja käesoleva kirjutisega lõppev kuueosaline artiklisari Eesti luteri kiriku esivaimulike valimiste ajaloost algas tõdemusega, et piiskopid ja peapiiskopid on vaba rahvakiriku ligi saja-aastase ajaloo jooksul olnud erilise tähelepanu, aupaiste, aga ka kriitika all. Ilmselt just seetõttu mõistetakse ja analüüsitakse kiriku ajalugu tihti just kirikujuhtidest lähtuvalt. Selles kontekstis ei peegelda ka esivaimulike valimised mitte […]
„Praegusel ajal oleks võimalik ka mitu kandidaati“ – peapiiskopi valimistest 1987. aastal
1987. aasta sügisel tähistati Nõukogude Liidus 70 aasta möödumist 1917. aasta oktoobrirevolutsioonist. Pidustustest ei jäänud kõrvale ka kirikud ja kogudused, ehkki nii nagu tollal tavaks, piirdus nende osa peaasjalikult suure tähtpäeva auks korraldatud jumalateenistustega. Kirikumüürid olid nõukogude ajal piiriks, mille vahelt väljumine tõi endaga tavaliselt kaasa omajagu probleeme, mida enamik kirikuõpetajaid oli aastakümnete jooksul õppinud […]
1939. aasta ärev sügis – kirikukriis ja EELK kolmanda piiskopi valimine
1939. aasta september algas ärevate teadetega, et Saksa väed on alustanud sõjalist sissetungi Poola. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Alanud oli Teine maailmasõda. Juba septembris kandusid maailmasõja pinged ka Eestisse, kuna Nõukogude Liidu surve tõttu ja 28. septembril sõlmitud nn baaside lepingu tulemusena rajati end neutraalseks kuulutanud iseseisva Eesti riigi territooriumile […]
Piiskopivalimistest ja piiskopiameti tähendusest EELKs Jakob Kuke ja Hugo Bernhard Rahamäe piiskopiks valimise ajal
Lähenevad luteri kiriku peapiiskopivalimised tõotavad tulla huvitavad ja arvamusterohked. Esimesed spekulatiivse iseloomuga kirjutised on ajakirjanduses juba ilmunud ja küllap tuleb neile lähiajal lisa ka tõsisemate artiklite näol. Viimased aastad on elavalt tõestanud, et kirikus valitsevad mitmeski küsimuses eri arusaamad, mida mõni peab kiriku tugevuseks, mõni nõrkuseks. Olgu kuidas on, kuid kindlasti on tõsi see, et […]
Teoloogilised voolud luteri kirikus Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (2. osa)
Eelmisel nädalal ilmunud esimeses osas käsitleti teoloogiliste voolude esilekerkimise põhjuseid ja diskussiooni tausta, voolude moodustumist ja aastatel 1922–1925 toimunud vaidlust õpetusküsimuste üle. Teoloogiliste voolude organiseerumine ja voolude mõju kiriku arengule Aastatel 1925–1934 oli kiriku põhiprobleemiks sisevastuolude lahendamine. Praost Põld jätkas 1925. a vabakiriku korralduse väljatöötamist. Erinevalt vabast rahvakirikust pidi vabakiriku registreerimise aluseks olema üksikkogudus, s.t […]
Teoloogilised voolud luteri kirikus Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (1. osa)
Kahe maailmasõja vahelise perioodi luteri kirikut ilmestas erakordselt elav keskustelu õpetuslike ja kirikukorralduslike küsimuste üle. Juba kiriku loomise käigus ilmnes, et vaimulik- ja liikmeskond polnud kiriku ja selle ülesannete määratlemisel sugugi ühel meelel. Sel põhjusel kujunesid vaba rahvakiriku asutamise järel kiriku liikmeskonnas välja kolm teoloogiliste ja kirikukorralduslike seisukohtade alusel eristatavat ja end määratlevat rühma ehk […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
