Martin Luther
Lihtne viis palvetada, heale sõbrale (1535), 1. osa
Saateks Lutheri „Lihtne viis palvetada“ ilmus 1535. aastal ja on adresseeritud konkreetsele inimesele, Lutheri vanale ja heale sõbrale habemeajajale ja haavaarstile Peter Beskendorfile. Kirjutatud tõenäoliselt sõbra palvel ja ärgitusel, on see samas mõeldud kõikidele kristlastele. Kirjutis ilmus arvatavasti päris aasta alguses – igal juhul ei maini see sõbraga seotud traagilisi sündmusi. Too tappis Vaiksel laupäeval oma […]
Õpetus, kuidas kristlased Moosest peaks käsitlema (1525), 2. osa
Teine asi, mida Moosese puhul tähele panna Teine asi, mida ma Moosesel leian ja mida mul endal looduse poolt antuna pole, on Jumala ettekuulutused ja tõotused Kristusest. Ja see on kõige parem kogu Moosesel; see ei ole loomu poolest inimeste südametesse kirjutatud, vaid tuleb taevast alla, nagu Jumal seda on tõotanud – näiteks see, et […]
Õpetus, kuidas kristlased Moosest peaks käsitlema (1525), 1. osa
Saateks 2015. aasta usupuhastuspühal avaldati esmakordselt eesti keeles Martin Lutheri „Väike õpetus sellest, mida evangeeliumites otsida ja oodata“ (1522). Kirjutis tõi lühidalt välja pühakirjaseletuse, evangeeliumi ja usu reformatoorse arusaama põhijooned. 16. sajandi reformatsiooni ja Lutheri teoloogia uurija ning tema tööde eesti keelde tõlkimise eestvedaja Urmas Petti mälestusnumbris on kohane avaldada esimest korda eesti keeles „Õpetus, […]
Väike õpetus sellest, mida evangeeliumites otsida ja oodata (1522)
Saateks Peale Wormsi riigipäeva varjas Luther end Saksi kuurvürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis (1521-1522). Lossis viibimise ajal pühendus ta Uue Testamendi tõlkimisele. Samal ajal kirjutas ta aga ka n-ö näidisjutlusi, et avada, kuidas jumalateenistustel toimuv Pühakirja seletus reformatoorseid põhimõtteid silmas pidades välja võiks näha. Need jutlused või eksemplaarsed pühakirjaseletused ilmusid 1522. aastal kogumikuna […]
Magnificat – tõlge ja seletus (1521), 3. osa
Teine Jumala tegu: vaimse kõrkuse hävitamine TA ON NÄIDANUD OMA KÄSIVARRE VÄGEVUST JA HÄVITANUD NEED, KES ON KÕRGID OMA SÜDAME MEELES Ärgu lasku keegi end eksitada minu tõlkest, mis eelpool kõlas: „Ta tegutseb vägevalt,“ ja siin: „Ta on näidanud vägevust.“ Tõin need näited, et me paremini mõistaksime sõnu, mis ei saa olla seotud mingi ajaga, […]
Magnificat – tõlge ja seletus (1521), 2. osa
SEST TA ON VAADANUD OMA TEENIJANNA TÜHISUSE PEALE. SEEPÄRAST KIIDAVAD MIND ÕNDSAKS KÕIK INIMLAPSED Sõnakesest humilitas on mõned siin teinud „alandlikkuse“, nagu oleks neitsi Maarja oma alandlikkust esile tõstnud ja sellega uhkustanud. Seetõttu on mõned prelaadid[1] end ka humiles, „alandlikeks“ nimetanud, mis on tõest üsna kaugel, sest Jumala ees ei saa keegi uhkeldada hea asjaga […]
Magnificat – tõlge ja seletus (1521), 1. osa
Tõlkija saatesõna: Magnificati seletust[1] peetakse Lutheri piiblikommentaaride seas selle kauniduse tõttu omamoodi pärliks. Maarja kiidulaul oli toona igapäevane palvetekst ning seega osales Luther oma tõlgendusega kõigepealt pärandatud vagaduses. Samas näitlikustab see Lutheri käsitlust Jumala varjatud tegutsemisest ajaloos ja tema muutunud arusaama Maarjast. Jumala ema ei austata enam taevakuninganna ja lunastuse vahendajana, vaid noore naisena, kes […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
