Seda, mis mind 2017. aasta sügisel Tartu Ülikooli usuteaduskonda astuma pani, mäletan vaid ähmaselt. Õieti polegi midagi mäletada, sest teadmatus-püsitus-sihitus olid minus nii üleüldiseks pärisosaks saanud, et oma tegudes ma mingit loogikat või selgust ei oodanudki. Ilmne on vaid see, et kui ma esimest korda Tartu Ülikooli peahoone uksest sisse astusin, ei omanud ma ühtegi […]