Jaan Lahe
Teeniv armastus (Ef 5:1–2)
„Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale.“ (Ef 5:1–2) Inglise luuletaja John Donne on öelnud: „Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast“. See tähendab teiste sõnadega, et […]
Mida teame kristlusest Egiptuses 2. sajandil?
1. sajandi kristlusest Egiptuses ei tea me midagi, sest sellest ajast ei ole säilinud ühtegi jälge kristlaste olemasolust Egiptuse piires. Kuigi Apostlite tegude raamat, mis on kirjutatud 1. saj 80ndatel aastatel, räägib Aleksandriast pärit mehest, kelle nimi oli Apollos (vt Ap 18:24 jj) ja keda Martin Luther pidas (ekslikult) Uue Testamendi Heebrea kirja autoriks, teatab […]
Miks ei pääse kiriklik teoloogia teaduslikest meetoditest?
Rootsi peapiiskop ja tuntud religiooniuurija Nathan Söderblom (1866–1931) on öelnud, et ükski „teoloogi-kaamel ei pääse teoloogia taevasse teisiti kui läbi filoloogia nõelasilma“. Olen Söderblomi mõttega nõus. Ega kõik pääsegi „teoloogia taevasse“ – see on mõeldud (kui parafraseerida Jeesust Tooma evangeeliumis) vaid „ühele tuhandest ja kahele kümnest tuhandest“. Kuid ometi ei pääse teoloogiast ükski vaimulik. Asudes […]
Ühe viletsuse lugu ehk teoloogia positsioonist EELK-s ja Eesti ühiskonnas
1992. aastal kirjutas Toomas Paul essee „Eesti kirik getost pääsemise järel“ alapeatükis „Kellele on vaja teoloogilist haridust?“: „See võib näida retoorilise küsimusena, aga ta pole seda. 24. VIII 1949 „Seaduse vaimulikest kutsetöölistest“ paragrahv 10 p. 2 järgi ei tohtinud aseõpetajaid valida abipraostiks ega kõrgemale kohale, neilt nõuti stuudiumi lõpetamist. Selle nõukogudeaegse diskrimineeriva seaduse tühistas Kirikukogu […]
EELK Usuteaduse Instituudi missioonist ühiskonnas ja kirikus
I have a dream.. Martin Luther King „Mul on üks unistus“ – need baptistipastor Martin Luther Kingi sõnad on meile kõigile hästi tuttavad. Nagu meil kõigil on unistusi, nii on neid ka minul ja ma olen võtnud endale juba ammu põhimõtteks, et unistada tuleb suurelt, sest nagu ütleb müstik William Blake „Lendamist tuleb õppida kotkastelt […]
Mis on gnostitsism?
„Gnostitsism“ on üldnimetus arvukatele antiikaegsetele õpetuslikele süsteemidele, mida ühendavad mõned põhiideed: idee jumalikust elemendist inimeses, mis on pärit kõrgemast maailmast, viibib otsekui uinunud olekus ja vajab äratamist; idee teadmisest (kr gnōsis), mis saab ilmutuse kaudu osaks valitutele, teeb inimese teadlikuks tema olukorrast, mida tajutakse võõrsiloleku või vangistusena ja aitab tal sellest olukorrast pääseda; idee kõrgema […]
Kristlikust õpetusest ja kiriku seisukohtadest usupuhastuspüha eelõhtul
Pühapäeval on usupuhastuspüha, mis meenutab 31. oktoobrit 1517. aastal, mil Luther avaldas oma teesid patukaristuse kustutuskirjade (indulgentside) kohta. Sellest sai alguse tema reformatoorne kriitika, mille objektide hulk laienes üha. Indulgentside müügile lisandus kriitika arusaama suhtes, et vaid paavstil on meelevald otsustada õige piiblitõlgenduse üle, samuti kriitika katoliikliku armulauakäsitluse ja munkluse aadressil. Kriitika eesmärgiks oli lootus […]
Paul Tillichi käsitus Jumalast (2. osa)
Lisaks sellele et Tillich räägib Jumalast kui olemisest endast ja olemise põhjast, mida ta interpreteerib kui „lõputut olemisväelisust kõiges ja üle kõige“ (Tillich 2008: 848), räägib ta veel ka Jumalast kui „Elust“, kui „Loovast“ (der Schaffende) ning Jumalast seotuses (Gott in Beziehung) (samas, 854jj; Tillich 1956: 290–332). Väidet, et Jumal on elu, mõistab Tillich nii, et Jumal on olemise ja selle struktuuri aktualiseerumine (vt Tillich 2008: 854–862). Väidet, et Jumal […]
Kuus küsimust juubilarile: intervjuu Marko Tiitusega
Oled olnud EELKs tegev alates 1980-ndate lõpust. Mis on kirikus ja Eesti ühiskonas nende rohkem kui 30 aastaga muutunud? Muutunud on eelkõige ühiskond, mis moodustab kiriku kuulutus- ja teenimiskeskkonna ning taustsüsteemi. Nõukogulikust stagneerunud totalitarismist, rahvusliku ärkamise idealismist ja 90. aastate varakapitalismist läbi tulnuna on Eesti juba 30 aastat iseseisev, demokraatlik ja läänelikke väärtusi järgiv riik. […]
Paul Tillichi käsitus Jumalast (1. osa)
Sõnum Jumalast, kes on ilmutanud end Jeesuses Kristuses, on kristliku kuulutuse kese ja seepärast on ka õpetus Jumalast oluline igas teoloogilises süsteemis. Kuidas kõnelda aga Jumalast sekulariseerunud inimesele, keda traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta? Selle küsimuse ees seisis noor Paul Tillich (1886–1965), olles Berliinis Moabiti töölislinnaosas pastoriks. Sama küsimuse eest leidis Tillich end ka pärast […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
