Amar Annus
Teaduslikud läbimurded inimloomuse ja loovuse uuringutel
Pole üllatav tõdemus, et maailm on viimase 25 aastaga väga palju infotihedamaks muutunud. 1996. aastal oli mul arvutisse toksitud bakalaureuse lõputöö. Talletasin 5-tollise ketta peale kaks koopiat samast dokumendist, mõlemad umbes 45 lehekülje pikkused. Läksin oma floppy’ga Tartu Ülikooli raamatukogu arvutiklassi, et töö kallal veidi nokitseda. Kahjuks olid kõik kohad hõivatud. Ruumis istus arvutitoa perenaine, […]
Kohtumised Heltzeri ja Stadnikoviga Tallinna vanalinnas
Nullindate kümnendil käis Haifa ülikooli emeriitprofessor Michael Heltzer (1928–2010) paljudel aastatel külalisõppejõuks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ta viibis Eestis kevaditi paar kuud ja pidas loengusarja vana-Iisraeli ajaloost ja mõnikord ka lääne-semiidi raidkirjade tõlgendamisest. Ma teadsin Heltzerit alates 1993. aastast, kui ta kevadsemestri alguses Tartusse tuli ja oma arhailises, kuid soravas eesti keeles loenguid pidama hakkas. Üliõpilastele […]
Usk nõidusesse ja tänapäeva maailm
Möödunud aasta lõpus avaldasin Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Antiqua uue tõlketeose, mis tutvustab muistse Mesopotaamia loitse nõiduse vastu. Tõlgitud on esimesel aastatuhandel e.m.a. käibel olnud kõige pikem seeria „Maqlû“ ja sellest tunduvalt lühem loitsukogumik „Needus, needus“. Tõlkimiseks andis otsustava tõuke „Maqlû“ seeria tekstikriitilise väljaande ilmumine 2015. aastal.[1] Rekonstrueeritud akadikeelne tekst on peaaegu täielik, aastakümneid […]
Saalomoni oodid, 2. osa
Loe „Saalomoni oodide” 1. osa siit. Loe Jaan Lahe saatesõna „Saalomoni oodidele” siit. Kahekümnes ood 1. Issanda preester ma olen, ja Teda ma teenin preestrina. 2. Ja talle ma annetan Tema mõtte anni, 3. sest see ei ole nagu maailm, ega nagu liha ei ole tema mõte, ega nagu need, kes teenivad lihalikult. 4. Issanda and […]
Saalomoni oodid, 1. osa
Süüria keelest tõlkinud Amar Annus [raamatuna avaldanud Tallinna Kirjastuskeskus, 2006] Saatesõna Süüriakeelsed Saalomoni oodid on ainuke varakristlik iseseisva korpusena säilinud laulude kogu. See on omistatud või pühendatud Saalomonile tõenäoliselt selletõttu, et muistne Juuda-Iisraeli ühendriigi kuningas oli otseselt Taaveti poeg, nii nagu ka Messias pidi olema Taaveti soost. Saalomon seega oli Jeesus Kristuse võrdkuju ja […]
Religioon ja savantism – mida uskus Heimar Ilves?
Eestis elanud Heimar Ilvest (1914-2002) teatakse väljaspool muusikaringkondi üpris vähe. Ta oli helilooja ja muusikaajaloo õppejõud, kes komponeeris muude heliteoste kõrval kuus sümfooniat ja pidas loenguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis aastatel 1950-1965. Peale heliteoste ei ole Heimar Ilves midagi kirjutanud, ta pole avaldanud ühtegi artiklit ega raamatut. Siiski oli tema mõju Eesti muusikaelule väga suur, paljuski […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
