Alar Laats

Alar Laats has written 28 posts for K&T

Idakatoliku kirikud, 5. osa

Loe ka 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa. Käesolev osa on viimane. Kreekakatoliku eksarhaadid Kreekas ja Türgis[1] Mitmed idakatoliku kirikud nimetavad ennast ametlikult või mitteametlikult kreekakatoliiklikeks.[2] Siin käsitleme aga autoktoonset kreekakatoliku kirikut, st katoliku kirikut, millest suurem osa asubki Kreekas. 19. sajandi algupoole muutus Türgi võimude suhtumine idariitustega katoliiklaste suhtes tolerantsemaks. Selle […]

Idakatoliku kirikud, 4. osa

Loe ka artikli 1. osa, 2. osa ja 3. osa. Idariitusega katoliku eksarhaat Tšehhi Vabariigis Ajalooliselt kuulus see kreekakatoliku kogukond Prešovi piiskopkonna alla. Kui Esimese maailmasõja lõpus Prešovi piiskopkond jäi Tšehhoslovakkia Vabariigi sisse, siis aja jooksul sattus selle kiriku või piiskopkonna liikmeid ka riigi lääneossa. Seetõttu tekkis seal kogudusi. Kui kommunistid 1950. aastal Prešovi kreekakatoliku […]

Idakatoliku kirikud, 3. osa

Loe 1. osa siit ja 2. osa siit. Vene kreekakatoliku kirik Võrreldes teiste slaavi kreekakatoliku kirikutega on see kirik veel üsna noor. Oma riituse poolest erineb see mõningal määral Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikust. Tekkimisest peale järgitakse siin täpselt slaavikeelset bütsantsi liturgiat[1] erinevalt ukrainlastest, kellel on pika aja jooksul välja kujunenud oma ukrainapärane liturgia, mida mõnikord kutsutakse […]

Idakatoliku kirikud, 2. osa

Loe artikli esimest osa siit. Ukraina kreekakatoliku kirik Meie jaoks ilmselt kõige tuntum idakatoliku kirik on Ukraina kreekakatoliku kirik. Selle kiriku ja tema liikmeskonna üle neljasaja aasta pikkune teekond ei ole kerge olnud. Suurem osa ajaloost on möödunud selle kiriku suhtes üsna sallimatus õhkkonnas. Üpris pikki perioode on see kodumaal või vähemalt mõnes kodumaa piirkonnas […]

Idakatoliku kirikud, 1. osa

Küllap meist enamus on nii mõnigi kord elus sattunud idakiriku jumalateenistusele, ka need, kes ennast idakristlasteks ei pea. Või siis vähemalt televiisoris või kinos jumalateenistust näinud. Ning võibolla on mõni eriti tähelepanelik märganud, et mõnikord nimetatakse eestpalvetes Rooma paavsti.[1] Kas on siin tegu valesti kuuldud nimega või on hoopis oikumeeniline liikumine nõnda suuri tulemusi andnud, […]

Ristiusk ongi humanism

Viimasel ajal on hakatud Eestis üha rohkem rääkima kristlusest. Eestlasi nähakse lahutamatu osana kristlikust maailmast, rõhutatakse vajadust kaitsta kristlust ning muretsetakse kristliku eetika pärast. Kui meenutada, et veel hiljuti tunti meil uhkust selle üle, et Eesti oli Euroopa kõige vähem kristlik maa, siis tuleb paratamatult tunnistada misjonitöö edukust. Keegi on Eesti ristiusustamisega kiiresti ja kuidagi […]

Vanad patriarhaadid: Jeruusalemma ja Siinai Mäe Ortodoksne Kirik

Jeruusalemma patriarhaat Jeruusalemma kirikut on nimetatud kõikide kristlike kirikute emaks. Toimusid ju seal Uues Testamendis jutustatud ning kiriku tekkeks kõige määravamad sündmused. Seetõttu on ka mõistetav, et see kirik on kuulunud pentarhia ehk vanade ja tähtsate patriarhaatide hulka. Ometi on Jeruusalemma patriarhaat viie vana patriarhaadi seas kõige noorem. Püha Linna praegune kirik pole sugugi 1. […]

Vanad patriarhaadid: Aleksandria ja Antiookia patriarhaatide lugu

Vanas kirikus oli terve kunagise Rooma riigi aladel viis patriarhi. Seetõttu räägitakse ka vana kiriku pentarhiast, s.t viievalitsusest. Ajalugu on küll veidi komplitseeritum: mitte alati esimese aastatuhande jooksul polnud neid patriarhe viis. Alguses oli neid vähem, pärast kiriku lõhenemist Halkedoni kirikukogu tõttu oli patriarhaate rohkem kui viis. Viis vana kirikukeskust olid Rooma, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol […]

Konstantinoopoli patriarhaadi lugu

Konstantinoopoli patriarhaat pole sugugi kõige vanem kunagise pentarhia idapoolsete patriarhaatide seas. Jeruusalemm kui ristiusu jaoks oluliste sündmuste toimumiskoht on muidugi erilises, teistega võrreldamatus staatuses, kuigi ametlikult sai keskus patriarhaadiks kõige hiljem – aastal 451 –, kui teised kirikud teda viimaks patriarhaadina aktsepteerisid. Rooma impeeriumi kolme suurima linna patriarhaadid – Rooma, Aleksandria ja Antiookia – olid […]

Monofüsiidid, 3. osa (Armeenia, toomakristlased jt)

Armeenia Apostellik Ortodoksne Kirik[1] Vanade orientaalsete kirikute perre kuulub ka Armeenia rahvuskirik. Tolle kiriku ajalugu langeb suures osas kokku kogu armeenia rahva ja kultuuri looga rohkem kui 1700 aasta jooksul. Aastal 301 või kusagil selle paiku kuulutati kristlus Armeenia kuningriigi ametlikuks, riiklikuks usundiks. Sellega on Armeenia ilmselt esimene riik maailmas, mis ristiusu omaks tunnistas. Ametlikuks […]

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English