Aira Võsa
Uusaja religioonifilosoofilised ja teoloogilised impulsid: valgustusest Schleiermacherini
Teerajajad: Descartes, Spinoza, Leibniz Keskaja skolastilise argumenteerimise põhialus oli aristotelism, mille kohaselt kujundavad tühjale tahvlile (tabula rasa) sarnanevat mõistust meeletajud ja kogemused. Uusaja alguses pöörduti aristotelismist tagasi uusplatonismi juurde. 17. sajandil toimunud filosoofilist pööret tähistab René Descartes’i kahtlemine empiristlikes ja teistes seni käibinud filosoofilistes teooriates. Descartes leidis, et tõsikindlad teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuse ideedele, millest […]
Baltisaksa valgustusteoloogiast
18. sajandi teoloogiale jättis oma tugeva pitseri valgustus. Valgustuse mõju oli sedavõrd hõlmav, et haritlased pidid selle suhtes vältimatult oma seisukoha kujundama. Konfessionaalsele ortodoksiale vastanduv valgustusteoloogia tõstis alates 18. sajandi keskpaigast Saksamaa protestantlikes piirkondades üha enam pead ning jõudis peatselt ka Venemaa Läänemere provintsidesse – Eesti-, Liivi- ja Kuramaale. Baltimaade teoloogilise mõtte lugu väljendus toona […]
Varauusaegne teosoof Johann Georg Gichtel
Käesoleval aastal möödub 330 aastat kuulsa protestantliku müstiku Jakob Böhme (1575–1624) saksakeelsete koguteoste ilmumisest. Need lasi 1682. a Amsterdamis trükkida Böhme teosoofiast vaimustunud jurist ja usupõgenik Johann Georg Gichtel. Tänapäeval vähe tuntud Gichtel kogus 17. sajandil poolehoidjaid konfessioonikirikutest eemaldunud separatistide seas mitmel pool Euroopas. Tema poolt propageeritud kristliku elu ideaalid äratasid suurt tähelepanu ning elasid […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
