Agu Karelsohn
Reformatsioon Ungaris. Lühiülevaade, 2. osa
Loe artikli esimest osa siit. Kalvinismi ehk reformeeritute võidukäik Protestantismi järgmise suure lainena, nagu eelpool juba viidatud, jõudsid 16. sajandi teisel poolel Ungari aladele Šveitsi reformaatorite õpetused, mis sarnaselt luterlusele levisid eelkõige Ungari põhja- ja idaosa linnades, aga Transilvaaniaski (Daniel 1980, 99–114). Õige pea leidsid uued ideed laialdast kandepinda ka ungarikeelse talurahva seas. Seda niivõrd […]
Reformatsioon Ungaris. Lühiülevaade, 1. osa
„Reformatsiooni ei saa käsitleda kui ainult religioosset protsessi, see haaras ja mõjutas kogu ühiskonda“ – Meelis Friedenthal Sissejuhatus Tänapäeva Saksamaa aladel ja eelnevast sõltumatult Šveitsis 16. sajandi esimesel veerandil alanud usupuhastuse mõju järgnevale, eelkõige Euroopa vaimsuse edasisele kujundamisele, sh poliitilistele ja majanduslikele arengutele, on eestikeelseski kirjasõnas käsitletud aukartust ärataval hulgal. Seda eeskätt läbi saksakeelse kultuuriruumi, […]
Insula sanctorum et salvatio Europae, 2. osa
Loe artikli esimest osa siit. Insula sanctorum Levantist alguse saanud kristlik misjon jõudis antiikajal ida pool toomakristlusena Indiani (Laats 2015: 5), manilusena tänapäeva Hiina aladeni (Rudolf 2014: 345–346)[1], lõunas Etioopiani ja läänes kuni Euroopa äärealadel asuva rohelise niiske ja tuulise Iiri saareni.[2] Kuna Iiri saar Rooma impeeriumi koosseisu ei kuulunud ja jäi seetõttu välja nii […]
Insula sanctorum et salvatio Europae, 1. osa
Prologus Itaalia humanist, kirjamees ja teadlane Francisco Petrarca (1304–1374) on nimetanud korra 1330ndatel varakeskaega pimedaks ajaks. Ilmselt aitas taoline negatiivse varjundiga väljaütlemine kinnistada Lääne ajalooteadvusesse ning mõtteloosse arusaama keskajast kui pimedast ajast. Küllap võis Petrarcal oma ajastu kontekstis ja omaenda vaatevinklist ka õigus olla. Oli ju kristlik maailm (loe: Euroopa) 14. sajandiks, mil Petrarca tegutses […]
Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles, 2. osa
Vt esimest osa siit. II OSA Rahvapärimus Latgales Tähtpäevad Latgalite rahvapärimuses on võimalik tabada kihistusi, mis tõenäoliselt ulatuvad kunagise läänemeresoome (liivlaste/lõunaeestlaste esivanemate) asustuse kultuurimõjutusteni (Vaba 2010, 210), kuid teadaolev pärimus on väga tihedalt seotud teiste balti keelkonna rahvaste (lätlaste, leedulaste) folklooriga (Dini 2000, 220–221). Latgalite kultuur laiemalt, sh rahvapärimus, on kristlikule kultuuriruumile omaselt põimunud […]
Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles, 1. osa
..ilma Lätita jääb kogu „ärkamise lugu“ siinmail ainult poolikult arusaadavaks. (Madis Kõiv) Sissejuhatus Kristuse sündimise päeva tähistamisest on 21. sajandiks saanud üleilmne nähtus, oluline ei ole enam inimese enda usutunnistus või selle puudumine. Paistab, et jõulude kujul Kristuse sünnipäeva tähistamine on tulnud, et jääda; ei ole näha, et see lähitulevikus kaoks. Ilmselt on kristliku […]
Latgale, latgalite rahvuslik ärkamine ja katoliikluse roll enesemääratlemisel
Sissejuhatus Käesolev artikkel annab lühiülevaate Latgalest kui omanäolisest kultuurilis-geograafilisest piirkonnast ja selle kujunemisest, aga ka sealse põhirahva latgalite identiteediloomest katoliiklikus kontekstis. Sestap käsitletakse riivamisi latgalite rahvapärimuse seoseid katoliiklusega, antakse lühiülevaade latgalite varastest rahvapärimuse kogujatest ning tutvustatakse olulisemaid rahvuslikule ärkamisele alusepanijaid. Seega teeb järgnev väikese ekskursi Läti idaosa kultuuri- ja ajalukku, vaatleb katoliikluse kui piirkonna kõige […]
Iganädalane uudiskiri
Toeta ajakirja ilmumist!
Hiljuti avaldatud
