Me oleme täna siia tulnud paluma rahu ukraina rahvale ja vene rahvale, kõikide maailma rahvaste jaoks. Sellepärast on meie altari juurde asetatud Fatima Neitsi Maarja kuju. Nii nagu te teda näete − sellisena ta ilmutas ennast karjuselastele Portugalis. See kujutis on loodud laste kirjelduste järgi, kes täpselt sellisena Fatimas Jumalaema nägid.

Siin seisva kuju on Tallinna katedraalile kinkinud Portugali palverändurid. Kord tuli grupp inimesi Portugalist siia palverännakule. Nad küsisid, kas meil on Fatima Maarja kuju ja meie vastasime, et ei ole. Ja nad läksid koju tagasi ja saatsid selle kuju meile. Ja see on tõesti Jumala õnnistus, et see on siia saadetud. Me saame nüüd vaadata Teda nagu need karjased Portugalis. Seega saame veel paremini täna pöörduda Jumalaema poole ja paluda: „Anna meile rahu!“

Paavst Franciscus palvetab täna niisamuti Neitsi Maarja poole. Kuigi ta on teinud inimlikult nii palju kui võimalik: ta on käinud Roomas Vene saatkonnas, mida tavaliselt protokoll ei luba paavstil teha; ta on rääkinud Ukraina presidendiga, kes teda on kutsunud Ukrainasse; ta on rääkinud ka kõrgeima usujuhiga Venemaal. Paavst on teinud juba kõike, mida tal on võimalik teha.

Nüüd on meil võimalik koos paavstiga teha veel midagi. Johannes Paulus II pühendas 38 aastat tagasi Venemaa Neitsi Maarjale. Meie saame ennast taas usaldada Jumalaema kätte. Me teeme seda, sest näeme, et ainult sellisel viisil saavad asjad liikuda õiges suunas.

Armsad vennad ja õed! Nii nagu Paavst Franciscus on seda teinud, võime ka meie teha seda enda poolt. Me vaatame Taeva poole. Me saame osaleda sellel pühendamisel. Me saame teha kõike, mida inimlikult on võimalik. Ja kui me ei teeks, mis inimlikult võimalik, siis kuidas me saaksime paluda Taevast?

Täna uputame kurjust oma armastusega. See on nagu suur kurjuse laine maa peal: kui see on sõda, siis on see kurjuselaine, see ei ole poliitika. Sõda pole poliitika, sõda on patt. See on laine, mis voogab, ja me peame selle laine peatama oma armastusega. Me peame peatama kurjuse oma armastusega.

Seda me saame teha mitmel viisil, näiteks kergendades sõjapõgenike olukorda Eestis. Meil on võimalus kedagi aidata. Pühendada oma aega ja aidata neid. Me saame pühendada ennast abivajajatele. See on just see armastus, mida saame tegelikkuseks teha.

Ja teiseks, et see sõda ei tekitaks viha siin, et seda viha ei tekiks, et lisaks vihale seal, kus sõda on, ei tekiks viha siin, Eesti ühiskonnas. Ka siin võime tõtt öelda ja armastust anda. See on just see, mida Piibel ütleb − tõtt öelda ja õiglust otsida. See väljendub ka selles, kuidas me räägime teistest, isegi nendest, kes teevad halba, kes tekitavad kurjust. See on just see, mida igaüks võiks lubada Issandale ja Jumalaemale.

Jumalaema, saavuta meie jaoks rahu! Me lubame, et teeme kõike, mida meil on võimalik. Me ei jää ükskõikseks. Me anname kõike, mida suudame.

Kristlased on juba on näidanud, et nad oskavad olla väga abivalmis ja külalislahked. Siin teeniv Ukraina Kreeka-Katoliku koguduse preester on mulle rääkinud, kui südamlikud on tõesti paljude, paljude inimeste reaktsioonid. Paljud eestlased on käinud ukrainakeelsetel jumalateenistustel. Inimesed on öelnud, et nad pole kunagi käinud neil teenistustel, nad ei oska palvetada. „Aga kuidas ma saaks aidata?“ küsivad nad. Need inimesed on saanud aru sellest, mis on oluline. Nii palju on olnud ilusaid ja häid reaktsioone.

Seda kõike ootab meilt Jumalaema−et me oma armastusega ja halastustegudega aitaksime kõiki. Siis aidatakse reaalselt ka meid.

Fatima püha Neitsi Maarja, sina oled meid lubanud aidata. Me palume Ukraina perede eest, anna neile rahu! Anna meile see rahu, mida me vajame! Sina, kes Sa tunned Jeesuse Kristuse kaudu maailma tulevikku, anna meile rahu! Et inimesed ei kannataks. Et nad ei peaks leinama, ei peaks nutma oma pereliikmete pärast, oma vanemate pärast. Palume rahu, et see sõda lõppeks, lõppeks vabaduses ja õigluses. Palvetagem oma ukraina vendade ja õdede eest!

Jutlus on peetud Ukraina ja Venemaa pühendamise missal 25.03.2022. Pühendamise kohta loe siit.

Philippe Jourdan (1960) on Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis.