Ajakirjas Kirik & Teoloogia on 2021. ja 2022. aastal ilmunud mitu arvamuslugu teoloogilise kõrghariduse ja akadeemilise teoloogia teemal. Need on tõukunud aruteludest EELK sees, kus ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas meil on ikka tarvis ordinatsiooni ettevalmistusena akadeemilist teoloogilist kõrgharidust. Sellistes aruteludes seatakse akadeemiline teoloogia sageli pingevälja praktilise kutsealase ettevalmistusega, millel on selge ja otsene väljund koguduse- ja misjonitöösse. Suur osa evangeelsetest kirikutest on säilitanud tänase päevani akadeemilise teoloogilise kvalifikatsiooni nõude õpetajaametisse ordineerimisel ja eeldavad kandidaatidelt teaduspõhiseid kutsealaseid teadmisi ning teoloogilist otsustusvõimet ja isikliku usulise identiteedi süvendamist.

Aeg-ajalt on hea vaadata, mida teevad meie sõsarkirikud ja oikumeenilised partnerid teoloogilise hariduse valdkonnas, millised küsimused ja uurimisteemad on seal hetkel aktuaalsed ning kui populaarne on üldse teoloogiaharidus. Selleks intervjueerib toimetus kõiki teoloogilist haridust andvaid kõrgkoole Eestis ning valitud teoloogiateaduskondi või -koole meie naaberriikides ja kaugemalgi. Sel korral tutvume Kõrgema Usuteadusliku Seminariga, mida tutvustab rektor dr Einike Pilli.

Palun tutvustage end ning oma õppeasutust.  

Kõrgem Usuteaduslik Seminar (KUS) peab enda alguseks 1922. a Keilas rajatud Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari. Kool suleti 1940. aastal ja taasavati 1989. aasta sügisel kõrgkoolina. Nõukogude ajal toimiti vastavalt võimalustele vähem või rohkem formaalsete täienduskoolituskursustena. Saabuval sügisel avame magistriõppe pealkirjaga „Teoloogia ja ühiskond“, mis on hea jätk humanitaarainete bakalaureuse õppekavale „Vabakiriklik teoloogia ja juhtimine“. Tegelikult on KUS olemuselt vabakiriklik hariduskeskus, sest lisaks kõrghariduse tasemel kahele programmile, korraldab kool palju muud: pikemaid ja lühemaid täienduskoolitusi (aastane piiblikool, 3 erinevat mikrokraadi, koolitused laste- ja noortetöötajatele ja muusikutele jt), nn elevanditoa vestlusõhtuid ja igakuised podcaste, konverentse ja õppematerjale koguduste väikegruppidele. Muidugi kirjutatakse ja kirjastatakse ning tegeldakse arendustegevustega nagu nt rakenduse Piibel + arendamine. Viimastel aastatel on kool olnud kasvutrendis nii tegevuste kui osalejate mõttes. Rõõmustame ka heade ja ilusate ruumide pärast Kristiines, kuhu kaks ja pool aastat tagasi Tartust kolisime. 

Kuidas Te kirjeldaksite teoloogilise hariduse olukorda Eestis? 

Minu meelest on see huvitav. Miski pole liiga kindel ega enesestmõistetav, samas hea töö leiab tunnustust ja õppijad leiavad neile huvitavaid võimalusi. Inimesi liigub. Riigipoolne tunnustus on tugevaks seljataguseks kõrghariduse programmidele. Muidugi, riigipoolse rahalise toetuse puudus mõjutab koolide toimimist, nii et tuleb olla leidlik ja hea projektikirjutaja ning hoida kontakti kohalike kogudustega. Samuti tuleb mõelda, kuidas pakkuda selliseid teenuseid ja trükiseid, mille eest ollakse valmis maksma. Rõõmu teeb, et koolide vahel on head koostöömeelt (kasvõi teoloogiliste koolide ühiskoolituste traditsioon), peale kasvab noori teolooge ja õppejõude, antakse välja kirjandust, mida üksteise koolides kasutatakse ning ollakse tulevikku vaadates loomingulised.  

Palun kirjeldage kiriku ja akadeemilise teoloogia suhet.

Aegu on olnud igasuguseid, aga praegu on head ajad. Kooli nõukogus on Eesti EKB liidu (edaspidi: liidu) vanematekogu kolm liiget, kes panustavad ka õppekavade arendamisse ning mõtlevad kaasa strateegilistest küsimustes. Seminari rektor on üks viiest liidu juhatuse liikmest ja väga kaasatud liidu üldisesse juhtimisse. Seminar mõtleb ja korraldab aktiivselt kaasa kogu liidu konverentse ja töötegijatele mõeldud kokkutulemisi. Seminari õppejõud töötavad kaasa liidu teoloogiakomisjonis. Seminaril on oma lehekülg liidu ajakirjas „Teekäija”, sinna kirjutatakse pidevalt. Nii võib öelda, et juhtimistasandil on teoloogilise haridusele palju toetust, kaasaelamist ja mõtlemist. Umbes poole aasta eest väljendas liidu vanematekogu (kui kõrgem otsustusorgan iga-aastaste aastakonverentside vahel) sisulist toetust ja tunnustust loodavale magistriõppekavale.   

Samas ei ole meie liidu kogudustes üldse teoloogiline haridus vaimulikuks tööks (ega isegi mitte pastori ametiks) kohustuslik. Pigem nähakse seda soovitusena ja paljudel pastoritel ikkagi on teoloogiline kõrgharidus (protsentuaalselt ehk 2/3). Teoloogiline koostöö liidu kogudustega on minu meelest keskmine ning sõltub sellest, milline on koguduse juht. Samas on kõik meie töötajad ja õppejõud aktiivselt tegevad ka kohalikes kogudustes (see on üks meie põhimõtteid), mis viib teoloogilise mõtte sinna kohale. Oleme sügavalt veendunud, et teoloogia on koguduse funktsioon ja koguduste liidu kool on koht, mis koondab ja võimestab vastava haridusega koguduste teolooge. 

Muidugi jäävad alati käärid sisse. Teoloogiaga sügavuti tegelevad inimesed vajavad oma keskkondi, kus rääkida nendest teemadest, mis koguduse tavarahvast ei pruugi huvitada. Ning eks laiem ja sügavam haridus tekitab omamoodi üksildust ka.  

Kui palju uusi üliõpilasi alustab teoloogiaõpinguid igal aastal Teie institutsioonis? Mis on nende motivatsioonid?

Tavaliselt jääb bakalaureuse sisseastujate arv 12-15 vahele, parimal aastal küünib 20neni. Sel aastal lisanduvad magistriõppesse sisseastujad. Motivatsiooni osas – tullakse kindlasti rohkem Piiblist teada saama, tullakse hea õhkkonna ja toredate inimeste pärast ning muidugi tullakse selleks, et paremini Jumala riigis kaasa teenida. Märkimata ei saa jätta ka isiklikku huvi ja kogemust, et Jumal kutsub ja läkitab õppima. Ning mõned saavad julgustust sellest, et neid kutsutakse. Omamoodi motivatsiooni tugevdajaks on ka meie kõrghariduse programmide riiklik tunnustus. Täienduskoolitustes on arv iga-aastaselt kasvanud, küündides 2021. aastal juba 1000 inimese ligi.  

Kas Te oskate välja tuua, mis on üliõpilaste ja uurijate seas kõige populaarsemad uurimisteemad või uurimisvaldkonnad? 

Oleme rakenduskõrgkool, seepärast uuritakse palju koguduse juhtimise, vaimulike praktikate ja eetiliste arusaamade teemasid. Viimasel ajal on huvi pakkunud ka kiriku ja riigi suhted, hingehoidlikud teemad, noorsootöö ja misjon. Igatseme veelgi tugevdada Piibli uurimise valdkonda, selles on meil hetkel põlvkondadevaheline auk, aga uued inimesed on peale kasvamas.  

Mis on Teie institutsioonis teoloogilise hariduse tugevused, millest teised võiksid õppida või inspireeritud saada?

Ilmselt oleme me kõik õppinud uskumatult suurt nutikust keerulistes majanduslikes oludes hakkamasaamiseks. Meie kooli tugevus on kindlasti koguduslik seos ning koguduste teemadega pidev tegelemine. Oleme kooli algusest peale 1922. aastal panustanud ka täiendusõppesse. Usume, et meil on praeguseks ainult väga head õppejõud, suurepärane ja üksteist toetav mitmekesine õppekeskkond ning põnev vabakirikliku värvinguga õppekava. Oleme arendamas mobiilsusi mitmete rahvusvaheliste koolidega ning sisse toomas põnevaid välisõppejõude. Isiklikult olen väga tänulik suurepärase ja üsna noore juhtmeeskonna ning väga heal tasemel juhtõpetajate eest. Viimaks oleme kool, kes püüab hoida tasakaalus Jumala Sõna ja Jumala Vaimu tegutsemist, akadeemilist taset ning praktilist koguduslikkust. Usume, et parimat lahendused leitakse just nendelt kohtadelt.