Venemaa on Ukrainat pommitanud juba rohkem kui kaks nädalat. Vaba maailma euroopalikke väärtusi kalliks pidavad riigid pakuvad kannatanutele mitmekülgset abi ja sõjapõgenikud on jõudnud Eestissegi. Samal ajal jätkavad Putin ja Lavrov valetamist, nagu midagi poleks olnudki, samuti õigustab sõda Vene Õigeusu Kiriku juht. Mitmed eestlased on avaldanud Venemaa suunas hävitavat kriitikat nii isekeskis kui ka avalikus meedias. Soovitakse Putini surma. Tartu Ülikool on sulgenud uksed Venemaa ja Valgevene tudengitele. Ent leidub ka neid eestlasi, kelle jaoks sõda on usuküsimus. “Ajakirjandus valetab, Putin ei teeks kunagi nii,” ütlevad nad. Propaganda teeb võimsat ajupesu. Need, kes Venemaal protesteerivad, pannakse vangi, teised põgenevad riigist. Infosõda on käimas igal rindel. Niisugune “hammas-hamba vastu” suhtumine on tuttav juba Vana Testamendi aegadest, käesolevad sündmused, eeskätt Krimmi liidrite kuriteod näitavad taaskord, et inimene pole aegade jooksul kuigi palju muutunud.

 „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?” viitab selle numbri jutluses Matteuse evangeeliumile teoloogiamagister, diakon ja noorsootöötaja Rando-Kristen Kangro, kes tõdeb, et inimesi valdav patu probleem on massiivne ja tuletab meelde, et Jeesus kutsus meid eelkõige iseendaga tegelema.

Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi aga kutsub üles inimesi aitama. Intervjuus Liina Raudvassarile ütleb ta, et iga inimene saab ja on valmis tegelikult sõjapõgenikke aitama. Need ressursid on meis olemas ja aktiveeruvad vajalikul hetkel. Põgenike vastuvõtu keskustes käib vilgas hingehoiu võrgustiku ülesehitamise töö ning koolitatakse välja psühhosotsiaalse kriisiabi töötajaid.

Pisut lõbusamat nooti sellesse numbrisse lisab Ene Teemäe artiklis „Mida kirjutasid meie vanad misjonilehed Jaapani paganatest“, kus ilmneb, et kuigi 19. sajandil ilmus Eestis vähemalt 6 misjonilehte, väljendus neis Euroopa kui ristiusu kandjate kultuuriline üleolek. Jaapanit tunti vähe. Näiteks ajalehes „Pagganate ö ja koit“ kirjutati: „Agga waimo ello polest on Japanis alles kesk südda talwe.“ Siiski peeti jaapanlasi ja hiinlasi nende harituse, viisakuse ja töökuse poolest „väga tarkadeks paganateks“ – mistõttu misjonitöö sellise rahva seas ka hästi ei edenenud.

Süüvigem enestesse ja aidakem teisi. Koos saame hakkama!

Tänases numbris:

Ene Teemäe, “Mida kirjutasid meie vanad misjonilehed Jaapani paganatest?”

Katri Aaslav-Tepandi, “Eesti on valmis sõjapõgenikke aitama. Intervjuu sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplani Katri Aaslav-Tepandiga”

Rando-Kristen Kangro, “Palk minu silmas (Mt 7:3)”

Luterlik Maailmaliit, “Ukraina: Luterlik Maailmaliit kutsub üles annetama, et toetada inimesi ja kirikuid”

Ajakirjas Kirik & Teoloogia väljendatud seisukohad ei pruugi kattuda ajakirja toimetuse seisukohtadega.

Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.