Arhiiv

Hirmust armuni (nr 527/ 11.2.2022)

Foto: Igor Ahmedov

Lääne filosoofia mõjusfääris meeldib meile mõelda asjadest üsna üldiselt ja abstraktselt. Aegade jooksul on selline mõttelaad mõjutanud nii akadeemiat kui kirikut. Kuid siiski, kes iganes inimene ka ei ole, on ta elav indiviid, oma mõtetega ja muredega. Kui üldises perspektiivis ei oma ühe inimese mure võib-olla tähendust, omab see esitähtsust temale, kes selle murega oma elus praegu kokku puutub. See kogemus võib olla erinev, kui tegu on Iiobiga, luterliku kiriku vaimulikuga või akadeemilise teoloogiga, aga see, mis neid ühendab, on äng nende kogemuste ees. Üldine ja individuaalne on omavahel seotud inimeste elus. Tuleval esmaspäeval sõbrapäeva tähistades meenutame, et need, kes meid ümbritsevad, ei ole meiega vaid üldiselt inimkonnana ühendatud, vaid samuti nagu meie, on nad indiviidid oma hirmudega ja armu otsimisega.

Ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuse liige ja Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik võtab meid kaasa rännakule läbi Iiobi raamatu poeesia, et avastada hirmu ja armu mõistete sügavust Heebrea Piiblis. „Kui ei ole füüsilist ebamugavust, ei ole mõtet Iiobi sõnu lugeda või ette lugeda. Iiobi teksti peab läbi elama.“ Nõmmik rõhutab, et Iiobi raamatute autorid ei ehita välja abstraktset filosoofilist süsteemi, mida meile kui lääne filosoofia mõjusfääris elavatele inimestele meeldiks käsitleda. Probleem on Iiobis eksistentsiaalne ja eriti tänapäeval aktuaalne, kuna me peame õppima ja ette valmistuma nii hirmuks kui kannatusteks. Loomisteoloogia üle arutledes seob Nõmmik dialektiliselt hirmu ja armu; arm kasvab välja hirmust sest „[k]arta on mõtet seda Jumalat, kes ainsana saab anda kõike lunastavat armu.“ Artikkel tugineb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulike konverentsil 25.01.2022 peetud ettekandele. Uurimistööd on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PRG938).

Jaanuari lõpus peetud EELK vaimulike konverentsilt pärineb ka konverentsi juhatuse esimehe ja Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nageli jutlus, mis käsitleb alandlikkuse vajadust kirikuvaimuliku ametis. Nageli diagnoos on kasulik tervele EELK ühiskonnale, nii vaimulikele kui teistele kiriku liikmetele: kui meie tahe ei ole õigesti suunatud, langeme me teisejärgulistesse vaidlustesse, „unustades, kelle tööd me tegelikult teeme.“ Inimesed peavad leppima oma ebatäiuslikkusega ja küll Jumal annab meile oma armu, tarkust ja jõudu tegutsemiseks.

Usu-teaduse arutelu on jätkamas ajakirja Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Jaan Lahe, kes vaatleb teoloogiat ja teaduslikku meetodit Lutherist tänapäevani, pöörates erilist tähelepanu Piibli uurimisele ja tõlgendamisele. Lahe väidab, senikaua kui kiriku aluseks on Piibel, peame me selle tõlgendamiseks ja mõistmiseks kasutama ka kõik teaduslikke meetodeid, mis meile on antud.

Head lugemist!


Tänases numbris:

Urmas Nõmmik, Hirm ja arm Vanas Testamendis, eriti Iiobi raamatus.

Jaan Lahe, Miks ei pääse kiriklik teoloogia teaduslikest meetoditest?

Urmas Nagel, Inimene on habras ja alati ebatäiuslik.

Uudised:

Konverents: Jesuiit–Piiskop–Märter. Eduard Profittlich S.J. (1890–1942) pühaduse teel.

Eesti keeles ilmus käsitlus Vana-Rooma argielust.



Ajakirjas Kirik & Teoloogia väljendatud seisukohad ei pruugi kattuda ajakirja toimetuse seisukohtadega.

Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama  meie ajakiri on avatud kaastöödele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2020. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English