Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid arutelusid toetavad materjalid ligipääsetavaks EELK intranetis. Ajakiri Kirik & Teoloogia on saanud EELK-lt loa nende paralleelseks avaldamiseks. Esimene abimaterjal avaldati 2017. aasta esimese advendi eel. Sari on järjepidevalt ilmudes jõudnud kolmandasse aastakäiku. 

1. Perikoobi tekst 

Tekst on selge ja arusaadav. Puuduvad tekstikriitilised probleemid. Üksikutes käsikirjades esinevad sõnastuse erinevused on vaid stilistilised parandused.  

2. Struktuur ja kontekst 

Perikoop on osa suuremast tervikust Kl 3:1–17, mille teemaks on endise ja uue inimese vastandlikkus. Perikoop jaguneb järgmisteks osadeks: 1) sissejuhatus – endine ja uus inimene (3:1–4); 2) pahede kataloog (3:5–11); 3) üleskutse vennaarmastusele, mida konkretiseeritakse erinevate positiivsete omaduste kaudu (mõlema „kataloogi“ vahel valitseb sümmeetria – mõlemas on nimetatud viis liiget), on pahede kataloogi positiivne antipood (Kl 3:12–17). Perikoobi kontekst on parenees ehk koguduse õhutamine ja julgustamine õigeks kristlikuks eluks. 

3. Kirjanduslooline kontekst 

Perikoobi kirjanduslik kontekst on Kolossa kiri, mis kuulub Pauluse kirjade korpusesse, kuid ei ole autentne Pauluse kiri, vaid deuteropauluslik. Kolossa kiri jäljendab Pauluse kirjade stiili, kasutab viimastele omaseid vormivõtteid ning arendab edasi Pauluse mõtteid, kohandades neid Pauluse ajaga võrreldes muutunud koguduse situatsioonile.  

4. Ajalooline kontekst 

Kolossa kirja on kirjutatud tundmatu autor, kes esindab Pauluse koolkonda, ilmselt Väike-Aasias ajavahemikus 65–80 pKr. Kirja kirjutamise ajend on mittetuvastatava eksiõpetuse sissetung kogudusse ja vajadus seda tõrjuda. Pareneetiline osa Kl 3:1–17 ei ole seotud eksiõpetuse tõrjumisega ega peegelda ka Kolossa koguduse konkreetseid probleeme. 

5. Kommentaar 

3:12 Üleskutse rõivastuda kaastunde, lahkuse, alandlikkuse, tasaduse ja pika meelega vastab Kristusesse (= uude inimesse) rõivastumisele Ef 4:17 jj. Pilt ümberrõivastumisest viitab kristlaste seisundi muutumisele (rõivas kui seisundi või staatuse sümbol) – uude rõivasse (= Kristusesse, uude inimesse) rõivastumine eeldab vana rõiva (inimese) maha panekut.  

3:13 Üleskutse üksteist taluda ja andestada üksteisele on järg salmis 12 antud „uue rõiva“ kirjeldusele. Selle aluseks on Kristuse armastuse käsk (Mt 22:36–40).  

3:14 Siin jõuab pilt rõivastumisest lõpuni – rüü seob kokku vöö, milleks on armastus kui täiuslik side. Öeldu on kooskõlas Pauluse seisukohaga, et armastus on ülim (1Kr 13:13).  

3:15 Soov, et kristlasi valitseks Jumala või Kristuse rahu, on sagedane ka Pauluse kirjades (vt nt Rm 5:1). Salmis 15 lisandub pildile rõivast pilt kogudusest kui Kristuse ihust, mis pärineb Pauluselt (Rm 12:1 jj; 1Kr 12:1 jj).  

3:16 Üleskutse õpetada, manitseda ja tänada puudutab koguduseliikmete igapäevast elu. Psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud, milles tänu tajutavalt väljendub, vihjavad lauludele, mida lauldi jumalateenistusel ja millest mõningate tekstid on jõudnud meieni ka Uue Testamendi kaudu (Fl 2:6 jj; Kl 1:15 jj).  

S 17 Üleskutse teha kõike Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Jumalat tänades, võtab kokku kogu pareneesi. 

6. Paralleeltekstid 

Paralleeltekstideks on teiste Uue Testamendi epistlite pareneetilised osad, nn pahede ja vooruste kataloogid, eriti Pauluse kirjade omad (vt nt Gl 5:22 jj; 2Kr 6:6; Fl 4:8; Ef 4:2 jj; 1Tm 4:12; 6:11 jm). Paralleeliks pildile rõivast on Ef 4:17 jj, kogudusest kui (Kristuse) ihust Rm 12:1 jj ning 1Kr 12:1 jj. Armastuse tähtsuse rõhutamisele on paralleeliks Mt 22:36–40; Jh 13:31 jj ning 1Kr 13.  

7. Tõlgendusloolised märkused 

Viienda ilmumispüha-järgse pühapäeva teema „Kahesugune külv“ (ja käesoleva lugemisaasta evangeelium Mt 13:24–30) võrdleb inimest viljapõlluga, millel kasvab nii hea vili kui ka umbrohi. Sõltuvalt sellest, kumba on rohkem, paistab põld välja kas viljapõlluna või söötis maalapina. Pühapäeva jutlusetekst lisab veel ühe tasandi – rõivastuse –, mis võimaldab inimesi identifitseerida ja grupeerida. Öeldakse: „Rõivad teevad inimese“. 

Kaasaegsest kultuurist on tuttavad erinevate elualade esindajate ametirõivad (näiteks arstid, vaimulikud), mundrid (politseinikud, sõjaväelased), kaitseriietus (tuletõrjujad, ehitajad, laborandid). Erilisi rõivaid kantakse sageli elu pöördelistel hetkedel: pruudi tunneb pulmas ära (reeglina valge) pulmakleidi järgi ning matusele minnakse üldiselt tumedas rõivastuses, ristitav väikelaps võib soost sõltumata kanda ristimiskleiti ning leerilapsed olla riietatud varakristlikku ristimisrüüd meelde tuletavasse albasse. Pidulikel puhkudel võib kanda oma kihelkonna või päritolumaa rahvarõivaid. Küllap on paljudel silme ees musta mulgi kuube propageerinud president Toomas Hendrik Ilvese figuur. Rõivad annavad ka infot nende kandja ühiskondlikust kuuluvusest. 

Kui kiri koloslastele kõneleb kristlaste kutsumusest olla rõivastatud erinevate loomuomadustega (mida Gl 5:22 kutsutakse Vaimu ja Ef 5:9 valguse viljaks), viitab kiri sellele, et kristlase käitumine on see, mille alusel on nad identifitseeritavad. 

Järgnevalt olgu siin toodud mõned viited rabide ütlustele Kl 3 mainitud loomuomaduste kohta. Täiesti on mõeldav ehitadagi jutlus üles ühe loomuomaduse käsitlemisele. 

Rõivastuge 

Rabi Meir ütleb: Kes iganes tegeleb Tooraga Toora nimel, see saavutab palju asju. /—/ Toora riietab tema alandlikkuse ja kartusega ning võimaldab tal olla õige, vaga, õiglane ja usaldusväärne (’Abot 6,1). 

Rabi El’azar (umbes 270 pKr) ütles nõnda, kui ta lõpetas Kaheksateistkümne palve (šmone ʻeśre): Olgu see Sinu silmis hea, Jhvh, meie Jumal, et Sa vaatad meie häbi peale ja näed meie õnnetust; riieta ennast halastusega ja rõivastu oma väega ja kata ennast oma armastusega ja vööta ennast oma armuga (Berakot 16b). 

Valitud 

Rabi Judan (u 350 pKr) ütles rabi Hama ben Hanina (u 260 pKr) nimel ja rabi Berekja (u 340 pKr) rabi Abbahu (u 300 pKr) nimel: Kirjutatud on: Mina olen teid eraldanud teistest rahvastest (3Ms 20:26). Kui oleks öeldud: Ma eraldasin rahvad teie hulgast, siis ei oleks Iisraeli vaenlastel mingit püsi; aga ma eraldasin teid teistest rahvastest. Kui keegi nopib halva heade hulgast välja, siis ei saa ta uuesti noppida; aga kui ta nopib hea välja halbade hulgast, saab ta uuesti noppida (Midraš Šir Hašširim 5,16 [121b]). 

Pühad 

Rabi ütles „püha koguduse“ nimel: Hangi endale koos Tooraga mõni käsitöö. Millise kirjakoha alusel? Naudi elu (= käsitöö) naisega (= Toora) (Kg 9:9). Miks nimetab ta neid „pühaks koguduseks“? Rabi Jose ben Mešullam ja rabi Šim’on ben Menasja jagasid päeva kolmeks: üks kolmandik Toora jaoks, üks kolmandik palve jaoks ja üks kolmandik töö jaoks. Mõned ütlesid: nad tegelevad Tooraga talvel ja tööga suvel (Midraš Qohelet 9,9 [42a]). 

Rabi Nahum ben Simaid peeti pühaks meheks. Jeruusalemma Talmudi traktaadis Megilla (1,72b) märgitakse: Miks kutsuti Nahumit „ülipühaks meheks“? Kuna kogu elu jooksul ei vaadanud ta ühtegi mündil leiduvat pilti. 

Sama Talmudi traktaadis ʻAboda Zara (3, 42c, I) on kirjutatud: Kui rabi Nahum ben Simai suri, kaeti kujud mattidega. Öeldi: Nii nagu ta oma elu jooksul neid ei vaadanud, nii ei pea ta neid ka oma surmas nägema. 

Armastatud 

Rabi Aqiba (surn u 135 pKr) tavatses öelda: Armas on Iisraeli rahvas, sest neid hüütakse Jumala lasteks. On veelgi suurem arm, et neile on teada antud, et neid hüütakse Jumala lasteks. /—/ Armas on Iisraeli rahvas, sest neile on antud tööriist, millega loodi maailm. On veelgi suurem arm, et neile on teada antud, et neile anti tööriist, millega loodi maailm (’Abot 3,14). 

Rabi Šim’on ben Johaj (u 150 pKr) ütles: Tule ja vaata, kui armsad on Iisraeli lapsed Jumala ees! Sest ükskõik, kuhu neid eksiili viidi, oli šekiná nendega (Megilla 29a). 

Alandlikkus 

Nii nagu vett ei hoita hõbedastes ega kuldsetes anumates, vaid pigem savinõudes, nii ei asu Toora kõrkide juures, vaid pigem nende juures, kelle meel on alandlik (Midraš Tanḥuma kj tb’ 24b). 

Rabi Josef (surn 333 pKr) ütles: Iga inimene peab alati õppima oma Looja meelelaadist. Sest vaata, Jumal ei hoolinud ühestki teisest mäest või künkast, vaid tema šekiná laskus Siinai mäele. Ja ta ei hoolinud ühestki väärtuslikust puust, vaid ta laskis oma šekinál elada kibuvitsapõõsas (Soṭa 5a). 

Georg Müller ütles 17. juulil 1603 Tallinna Püha Vaimu kirikus peetud jutluses Lutheri koraali „Jumal-Isa, meile jää“ kohta: „Jumal ei vaata mitte sinu suurt häält ega kisendamist, vaid ta vaatab su südamesse, kas sa südamest laulad. Seepärast, armas inimene, kui sa tahad laulda, siis laula kogu südamest; kui sa tahad mängida, siis mängi oma käte ja südamega; kui sa tahad tänada, siis täna oma suu ja südamega, ning alandagem end igal ajal kõigeväelise Jumala käe alla, siis on kõik, mida me teeme, Jumala meelest hea ja armas. Jumal andku meile oma armu ja väge, et kõik, mida me alustame ja teeme, sünniks Jumala auks ja meie hinge õnnistuseks“ (Müller 2007, 263). 

 
8. Liturgilised soovitused 

Liturgiline värv: roheline. 

Alguslaul: 283. 

Päeva laul: 159. 

Jutluselaul: 391. 

Palvelaul / ettevalmistuslaul: 338. 

Lõpulaul: 306. 

Päeva palve – Käsiraamat, lk 89, nr 4 / Agenda, lk 90, nr 3. 

Kirikupalve – Intranet, Jumalateenistuste käsiraamatust välja jäänud kirikupalved: 
Neljaosaline kirikupalve, lk 13 (ilmumisaeg), või ekteenia, lk 23 (ilmumisaeg I) / Agenda, lk 90–91. 

Kiituspalve – Käsiraamat, lk 353 (üldine II). 

Armulaua seadmise palve – Käsiraamat, lk 362 (D). 

Palve pärast armulauda – Käsiraamat, lk 89 / Agenda, lk 91. 

9. Muud soovitused 

Ef 6:13–17 leidub kirjeldus kristlasest kui sõjamehest, kes paneb ülle Jumala sõjavarustuse. 

Tõenäoliselt 1808. aastal kirjutas inglise poeet ja müstik William Blake teose Milton: A Poem in Two Books, mille eessõna lõpus leidub luuletus, mis algab sõnadega „And did those feet in ancient time“. Paremini on see täna tuntud koraalina „Jerusalem“, millele 1916. aastal kirjutas muusika sir Hubert Parry. Orkestriseade tegi koraalist sir Edward Elgar. Koraali teises salmis viidatakse kristlase sõjavarustusele ning prohvet Eelija loole. 

And did those feet in ancient time, 
Walk upon Englands mountains green: 
And was the holy Lamb of God, 
On Englands pleasant pastures seen! 
And did the Countenance Divine  
Shine forth upon our clouded hills? 
And was Jerusalem builded here, 
Among these dark Satanic Mills? 
 
Bring me my Bow of burning gold: 
Bring me my Arrows of desire: 
Bring me my Spear: O clouds unfold: 
Bring me my Chariot of fire! 
I will not cease from Mental Fight, 
Nor shall my Sword sleep in my hand: 
Till we have built Jerusalem, 
In Englands green and pleasant Land. 

Kasutatud kirjandust 

Müller, Georg (2007) Jutluseraamat. Eesti mõttelugu. Tartu: Ilmamaa. 

(Alapeatükid 1–6 on koostanud Jaan Lahe, alapeatükid 7–9 Joel Siim, toimetanud Urmas Nõmmik.)