Vähem kui kahe kuu pärast valitakse Eesti linnadele ja valdadele uued volikogud. Erakonnad ja valimisliidud panevad usinalt kokku valimisnimekirju, valijad on oma postkastidest juba leidnud valimisreklaami, poliitikute kõnede saatel avatakse mänguväljakuid ja kontserte ning tänavatel pakutakse pannkooke, pastakaid ja muudki.

Vabad valimised, arvamuste paljusus ning oma mõtetele tähelepanu tõmbamine läbi eeltoodud tegevuste on demokraatlikule riigile omane. Ideaalne oleks, kui iga erakond ja valimisliit toetuks teatud väärtustele ning nendest lähtuvalt pandaks kirja plaanid, mida soovitakse saavutada järgmise nelja aasta jooksul ehk enda valimisplatvorm või -lubadused. Tegelikkuses kiputakse rohkem sõnastama lubadusi, mis valijaile meelepärane võiks olla ning kandidaatidele hääli tuua.

Igal erakonnal on oma maailmavaatelised aluspõhimõtted.  Mõnes erakonnas, nagu Isamaa ja EKRE, rõhutatakse traditsioonide olulisust ja kristlike väärtuste kandmist, viimane räägib küll kristlusest vaid traditsioonilise peremudeli kontekstis ilma teisi kristlikke väärtusi välja toomata. Poliitmaailm on muutunud mitmedimensiooniliseks ja tavapärane parem-vasak-skaala minetanud oma aktuaalsuse. Sellele siiski tuginedes peetakse keskel asuvaid erakondi eelnimetatud parempoolsetest usuleigemateks ning vasakpoolseid sotsiaaldemokraate mõnikord lausa usuvaenulikeks. Parempoolsed tuginevad rohkem traditsioonidele, vasakpoolsed on sageli progressiivsemad reageerides muutustele ühiskonnas ning toimides paindlikumalt ja uuenenud oludele vastavalt.  

Liitusin hiljuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ning seda just põhimõtetele tuginevat valikut tehes. Mind kõnetasid väärtused nagu solidaarsus, empaatia ja märkamine, võrdsed võimalused enesteostuseks ning isikuvabaduste kaitse. Kristlusega ei ole need kuidagi vastuolus. Vastupidi, taoline iga inimest väärtustav maailmavaade võiks olla vastuvõetav igale kristlasele.

Teadlikkus religiooni ja usu teemadel on ühiskonnas madal ja ega erakonnadki sellest puutumata pole. Teise koroonalaine ja kirikute sulgemise valguses tekkinud erakonnasisesest diskussioonist sai alguse sotsiaaldemokraatide usuühing nimega Usutiib. Mõtte käis esimest korda välja õpetaja ja endine Riigikogu liige Toomas Jürgenstein. Sellega tulid kiiresti kaasa mitmed inimesed, nende hulgas Riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Jaak Juske. Usutiiva asutamiskoosolek toimus veebis ja need kolm inimest koos allakirjutanuga on ka ühingu juhatuse liikmeteks ning tegevuste eestvedajateks.

Usutiiva eesmärgiks on pakkuda erakonnaliikmetele selgitusi ja ekspertiisi usuliste küsimuste ja teemade puhul, toetada avatud religioossuse levikut ja usuteemalisi diskussioone ühiskonnas ning pakkuda avatud religioossusest lähtuvatele usklikele võimalusi enese teostamiseks ja kaasarääkimiseks poliitikas. Usutiib on avatud liitumiseks erinevatele Eestis registreeritud usuliste ühenduste esindajatele või ka lihtsalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetele. Ühingu tegevuse vormiks on ettekandekoosolekud, konverentsid, väljasõidud, seisukohavõtud jne. Koroonapiirangute tõttu saime silmast silma esmakordselt kokku juulis, kuid kevadel on korraldatud kaks veebiseminari ning avaldatud seisukohavõtte. Suurel reedel kutsusime inimesi üles digipaastule ehk võimaluse korral hoiduma arvutitest, telefonidest ja sotsiaalmeediast. Digipaastu idee tõi positiivset tagasisidet ka usukaugetelt inimestelt. Tunti, et paus digivahendite kasutamisest võiks ühte pikka nädalavahetusse hästi sobida.

 Toomas Jürgensteini eestvedamisel on Usutiib sõnastanud seitse religiooniga seotud põhjust, miks sügisestel kohalikel valimistel tasub eelistada sotsiaaldemokraate:

1. Sotsiaaldemokraatide peamiste väärtuste hulka kuulub hoolimine igast inimesest tema sünnist surmani. See on kooskõlas ligimesearmastuse käsuga, mis ütleb, et armasta oma ligimest nagu iseennast.

2. Sotsiaaldemokraadid rõhutavad kogukondlikkust ja koostööd. Ka usundites on oluline koguduste, kodade või muude usuliste ühingute roll ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel.

3. Sotsiaaldemokraadid tunnistavad oma ekslikkust, mida erinevates religioonides nähakse pärispatu, meeleplekkide, isekuse vms tagajärjena. Usutiib väärtustab Aurelius Augustinuse (354–430) hinnangut, et inimlik on eksida, kuid kuratlik kõrkuse tõttu eksitusse jääda.

4. Sotsiaaldemokraadid tunnustavad keskkonnasäästlikku ja loodusega harmoonias toimuvat ühiskonna kulgu. Usutiib mõistab usku arenevana, peab oluliseks loodusteaduste saavutusi ja Albert Schweitzeri (1875–1965) poolt rõhutatud aukartust elu ees.

5. Sotsiaaldemokraadid mõistavad maailma mitmekesisust, toetavad inimeste võrdseid võimalusi ning võimetekohast arengut. Usutiib on avatud erinevatele religioonidele ja maailmavaadetele ning soovib solidaarsust ja koostööd erinevatesse erakondadesse kuuluvate hea tahtega kandidaatide vahel.

6. Sotsiaaldemokraadid mõistavad ja püüavad lahendada tõrjutute ja vähemuste probleeme. Sellel teel on toeks väga paljudes maailma religioonides tuntud kuldne reegel, ära tee seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid.

7. Sotsiaaldemokraadid ja Usutiib armastavad maailma, kus me elame ning loevad armastust üheks kõige olulisemaks ühiskonda paremaks muutvaks jõuks.

Seda võib võtta nii kompassiks valijale, aga ka kinnituseks ja toetuseks volikokku kandideerijale.

Inimene, kes on otsustanud sel sügisel kandideerida kohalikel valimistel võiks päris tõsiselt mõelda, miks ta seda teeb. Kas see on soov saada omakasu, soov kuuluda, silma paista või tahe anda hoolides ja armastades panus kohaliku elu edendamisse. Hoolivalt, avatult ja armastades poliitikat teha on võimalik. See ei ole levinud, aga see on võimalik.

Kõige enam kõnetabki mind viimane Usutiiva põhimõte, et armastus on üks kõige olulisem jõud, millega ühiskonda paremaks muuta. Ise uskudes ja armastades oma kutsumusse panustades on võimalik maailma paremaks muuta. Kas siis poliitikuna või ükskõik millise teise eluala esindajana.

Anneli Pärlin (1976) on EELK Risti koguduse juhatuse esimees, SDE usuühingu Usutiib juhatuse liige ja TLÜ riigiteaduste magistrant.