Esiletõstetud lood

Rahu kiirgus (Mt 5:38–45)

„Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!
Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!
Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki – jäta talle ka kuub!
Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!
Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!
Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!
Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!
Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“

Nii ütleb Jeesus.

Ainult see, mis on iseenesest rahulik, võib anda teistele rahu, ütleb Hiina mõttetark Konfutsius. Buda Gautama Siddhārtha õpetuse kohaselt on inimese elu ülim hüve meelerahu. Taoismis on tao tee rahu tee. Vägivalla ahela katkestamine on ainus tee rahusse, vägivallatus on inimkonna käsutuses olev jõud, on öelnud India mõtleja Mahathma Gandhi. Aastatuhandeid on rahvaste usundites räägitud rahu seisundist kui ülimast heast. Ja ometi, inimene on ikka seesama nii nagu aastatuhandeid tagasi, nii ka täna.

Jah, käibetõde on, et elu on võitlus. Võitlus oma koha eest siin maailmas. Inimene on loodud võitlema. Charles Darwini sõnul on evolutsiooni ehk progressi jõud just olelusvõitluses. Looduses ja inimühiskonnas peame vastama kallaletungile vastulöögiga. Et ellu jääda.

Mõtlen ka ise ajuti, et Jeesuse sõnad on ju ilmvõimatud täita, see pole võimalik, ei, sest inimloomuses on vägivaldsus olemuslikult sees. Psühholoogid räägivad stressihormoonidest, mis vallandavad reflektoorsed reaktsioonid ohule. Aju saab signaalid: võitle või põgene.

Ja ometi Jeesus õpetab, et ära põgene, ära võitle, ära löö vastu, keera teine põsk ette, armasta oma vaenlasi ja mõtle head, palveta nende eest, kes meid kiusavad. Kuidas see on võimalik!

Ja ometi, Jeesus, teades meie loomust, nõuab, et peame armastama neid inimesi, kes meile on kurja teinud, meid haavanud ja laimanud. Ja armastada tuleb neid inimesi tões ja vaimus, mitte vaid sõnades. Milleks ta nii nõuab?!

Kuri sõna, mis me välja ütleme, viha ja tigedus lõhub meid ennast rohkem kui seda inimest, kellele me oma viha suuname. Juba enda hinge rahu pärast tuleb meil see agressiivsus endas peatada. On terve rida hingamisharjutusi, sirutusi, häid nõuandeid selle kohta, mida teha enne, kui pahvatame sõnasõja välja, näiteks palveta, mediteeri, võimle, jookse, tee aken lahti või lase veel kätele voolata, loe kümneni. Kõik, mis meid aitab meie enda agressioonist välja, on väärt lahendused.

Mis meid aitab veel? Nägemine teises inimeses oma ligimest, püüdes mõista, mis teda selle mind haavava sõna või teoni on viinud. Me saame enesele paluda armastavat tarkust, hingejõudu ka kõige pingelisemates hetkedes püüelda rahulikku meelt. Me saame püüda mõista teist inimest ja mis olukorras ta on, ja saame andestada. Või taibata, et ehk on ka minul osa tema vihastamises, äkki tegin mina midagi valesti.

Jeesus ütleb: „Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda  head vilja.” Pühakirjas räägitakse nii mitmeski kohas Vaimu viljadest, need on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus.

Inimese olemus, tema tundeilm ja hingeseisund  määravad  tema käitumise,  suhted teiste inimestega ja suhte kogu ümbritsevasse ilma. Ka  loodusesse ja ka inimkätega loodusse. 

Jah,  Jeesuse õpetus pole küll elujuhiste õpik, suhtlemise käsiraamat, et kuidas  edukalt läbi elu kulgeda,  kuidas olla õnnelik ja võita sõpru. Aga ometi Jeesuse sõnad annavad meile aluse,  hinge hoiaku, aitavad meil taibata,  kuidas rõõmsa ja kerge hingega elada, kuidas andestada ja andestust paluda, kuidas hoida ja armastada  neid, kes on meie ümber. Kuidas leida hinges rahu ja seda rahu endast lasta kiirguda.

Palvetame: Jumal, me täname Sind, hoia ja kaitse meid!


Katri Aaslav-Tepandi (1965), PhD, on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vikaarõpetaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla hingehoidja, sotsiaalministeeriumi vanemkaplan ning Kirik & Teoloogia toimetuse liige.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English