Uudised ja oikumeenia

In memoriam: lahkus suur teoloog Hans Küng (1928-2021)

Foto: katholisch.de

Teisipäeval, 6. aprillil 2021. a suri oma kodus Tübingenis suur teoloog ja ühiskonnategelane Hans Küng. Hans Küng kuulub 20. sajandi viljakamate teoloogide hulka, ta mõjutas ja inspireeris oma arvukate töödega paljusid inimesi. Tema kompromissitu ja kriitiline hääl kujundas ja mõjutas aastakümneid kiriklikku ja oikumeenilist maastikku ning ka ühiskonda laiemalt.

Küng sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta õppis Rooma paavstlikus Gregoriuse ülikoolis ja omandas doktorikraadi Pariisis, paistes varakult silma erakordse andekusega. 1954. aastal pühitseti ta preestriks. 1960. aastal nimetati Küng Tübingeni ülikooli katoliku teoloogilise teaduskonna fundamentaalteoloogia professoriks ja kolm aastat hiljem sai temast ka tema enda asutatud Oikumeenilise Uurimise Instituudi direktor. Küng oli aastatel 1962-65 II Vatikani kirikukogul Rottenburgi piiskopi teoloogiline nõustaja. Teoloogilise nõustaja rollis töötas tookord kirikukogul ka Joseph Ratzinger, hilisem paavst Benediktus XVI. Neid kahte ühendas toona hea koostöö ning sarnane hoiak ja taju muutuste vajaduse osas – hiljem aga märgiline kuvand kriitilistest vastaspooltest.

Küng nägi mitmetes valdkondades tõsist vajadust kiriku jätkuvale uuenemisele – seda näiteks nii paavsti rolli osas, tsölibaadi ning naiste osaluse ja võrdsuse küsimuses, aga ka näiteks ühise armulaua osas kristlastega teistest konfessioonidest. Oma raamatutes ”Die Kirche” (Kirik) ja ”Unfehlbar? – Eine Anfrage” (Ilmeksimatu? – Üks küsimus) kritiseeris ta häälekalt kiriku struktuuri ja hoiakute mitmeid aspekte. Tema kriitilised seisukohavõtud viisid selleni, et ta kaotas 1979. aastal kirikliku õiguse ülikoolis õpetada. Et ta saaks akadeemilist tööd jätkata, eraldas ülikool tema instituudi katoliku teoloogia teaduskonnast ja allutas otse senatile. Küng nägi ennast jätkuvalt lojaalse katoliku teoloogina ja oli preestriametis oma elu lõpuni, kokku üle 60 aasta.

Hans Küngi nimi seostub paljudele ka tema poolt 1995. aastal algatatud ja tema poolt juhitud ülemaailmse rahuprojektiga ”Projekt Weltethos” (Projekt Maailmaeetos). Aastal 2012 rajas ta lisaks samanimelise instituudi (Weltethos Institut). Projekti idee lähtus põhimõttest, et ilma rahuta religoonide vahel ei ole võimalik ka rahu rahvaste vahel. Küng on saanud oma teadustöö ja ühiskondliku tegevuse eest arvukalt autasusid ja auhindu, sealhulgas Theodor Heussi auhinna 1998. aastal, Göttingeni rahupreemia 2002. aastal ja Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi koos tähega 2003. aastal.

Seoses Hans Küngi lahkumisega siitilmast on meedias avaldatud mitmeid järelhüüdeid. Nii ütles Saksamaa katoliku piiskoppide konverentsi eesistuja Georg Bätzing, et Küngi surmaga kaotas teoloogia “tunnustatud ja vastuolulise teadlase”. “Hans Küng ei lasknud end kunagi tagasi hoida, kui asi oli tema veendumuste eest seismises. Isegi kui selles osas oli pingeid ja konflite, tänan ma teda sel hüvastijätu tunnil selgesõnaliselt tema aastatepikkuse pühendumuse eest katoliku teoloogina evangeeliumi edasiandmisel,” jätkas Limburgi piiskop.

Katoliku kiriku reformiliikumine “Meie oleme kirik” (”Wir sind die Kirche”) tunnustas Küngi kui “suurt uuenduslikku teoloogilist mõtlejat ja teerajajat”. Tema eluaegne sihikindlus roomakatoliku kiriku uuendamisel ning tema pühendumine oikumeeniale ja maailmareligioonide dialoogile “jäävad meile ühteaegu julgustuseks, inspiratsiooniks ja ärgituseks”, teatas reformiliikumine. Liikumise sõnul on maailmakuulus teoloog andnud otsustava panuse oikumeenilise teoloogia ja religoonidevahelise dialoogi arendamisse, hoolimata sellest, et kirik on teda hiljem tõrjunud.

Ka Tübingeni ülikool tunnustas oma järelhüüdes Küngi.  Küngi näol kaotas Tübingeni ülikool “produktiivse teadlase, äärmiselt loomingulise õpetlase ja suurepärase teoloogi”, ütles ülikooli rektor Bernd Engler. Ülikool rõhutas, et Küng on nii Oikumeenilise Uurimise Instituudi kui ka Maailmaeetose instituudiga “loonud püsiva tähtsusega institutsioone ja kujundanud seega ülikooli sügavalt”. Oma ülemaailmselt tunnustatud pühendumusega kirikureformile ja religioonidevahelisele dialoogile on ta andnud olulise panuse ülikooli rahvusvahelisse mainesse.

Hans Küngi nimi ei ole kindlasti tundmatu ka Eestis. Üks või teine tema arvukatest raamatutest on küllap nii ühe või teise tudengi, vaimuliku ja teoloogi koduses raamatukogus. Nii mõnigi on lugenud Elmar Salumaa tõlkes valitud peatükke raamatust ”Olla kristlane” (Christ sein). Tema raamatud ilmusid miljonitesse ulatuvates trükiarvudes ja on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Aastal 2015 alustas kirjastus Herder Verlag tema kogutud teoste väljaandmisega ja praeguseks on ilmunud kõik plaanitud 24 köidet. Küngi tuntumate raamatute hulka kuuluvad ”Unfehlbar?” (Ilmeksimatu?), ”Christ sein” (Olla kristlane), ”Existiert Gott?” (Kas Jumal on olemas?) ja ”Projekt Weltethos” (Projekt Maailmaeetos). Tema kõige esimene raamat (doktoriväitekiri) keskendus õigeksmõistuõpetusele, käsitledes Karl Barthi teoloogiat dialoogis katoliku teoloogiaga (Rechtfertigung, 1957).

Olgu lõpetuseks ja mälestuseks lisatud siia lõik evangeelse teoloogi Eberhard Jüngeli arvustusest Hans Küngi aastal 2002 ilmunud kolmeköitelise auobiograafia esimesele osale (Erkämpfte Freiheit, Väljavõideldud vabadus):

“Pea 600 leheküljel meenutab Hans Küng oma elu nelja esimest aastakümmet. … ta jutustab poliitilisest vabadusest, mille sisse ta šveitslasena sündis: pärandatud vabadusest … Ta jutustab teaduslikust vabadusest, mida ta pidi endale vaevaga välja töötama, jah, küllalt tihti välja võitlema – ja mida ta siis kirglikult kaitses: väljavõideldud vabadusest. Ta jutustab endast alles konfliktides märku andvast, iga võõra autoriteedi suhtes täielikult ülemuslikust igaühe moraalsest otsustusvõimest, mida − nii Hegel − puudutada oleks pühaduseteotus: südametunnistuse vabadusest. Ta jutustab oma raamatutest ja erinevast vastukajast, mida need on üle maailma põhjustanud: väljakirjutatud vabadusest. Ja samal ajal jutustab ta ristiinimese vabadusekogemustest ehk siis sellest vabadusest, mida see ei saa välja võidelda ega kuidagi teistmoodi endale soetada: kingitud vabadusest.” (Eberhard Jüngel, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 2002).

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English