Veel 21. sajandilgi kohtame maailmas kahte äärmuslikku arutluskäiku, kui mõeldakse näljast. Heas toitumuses inimesed küsivad endilt, mida nad parasjagu süüa tahaks. Nälga kannatavates piirkondades elama sunnitud mõtisklevad samal ajal, mida neil üldse süüa oleks.
Füüsiline nälg, isu, on alati meiega. Kõik on nälga tundnud ja teavad, kuidas seda leevendada. Ent kuidas ära tunda vaimne nälg? Ning kuidas seda kustutada?
Tänase arvamusloo autor Bianca Mikovitš vaatleb, mil viisil võib õigeksmõistuõpetus olla kristliku identiteedi mõõdupuu. Ta arutleb, kuidas on ajas muutunud inimeste vaimsed otsingud – kuidas kiriku asemel tegeletakse nendega nüüd mujal ja muul viisil. Kuidas perspektiivid on muutunud, ent otsingud käivad endiselt.
Mikovitš viitab Toomas Paulile, „kes on eestlaste religioossusest rääkides toonud esile me rahva erakordse armastuse kokaraamatute vastu – raamatupoes valitseb ses osas niivõrd suur üleküllus, et silmnähtavalt pakub inimestele kõik kehaga seotu suurt huvi. Kuidas toituda nii, et olla terve? Milliseid valikud teha, et see oleks ka maitsev?“ Ehk – inimene tegeleb kehaga ja mitte vaimuga. Sest nii on lihtsam. Juhised on justkui kindlamad, vastused selgemad, üldpilt rõõmus. Mikovitš toob välja, et tänapäeva inimese jaoks on „ristilöödud, pekstud ja piinatud Jeesus hirmsavõitu. Mis isa see oma pojaga üldse nii teeb? See on palju valusam ja kõlavam küsimus, kui küsimus isikliku lunastuse järgi.“
Kõigele vaatamata otsib inimene ikka samu asju: sarnaselt mõtlejaid, heakskiitu, lepitust iseendaga. „Laiemalt räägib see soovist olla aktsepteeritud. Kui varem tulid inimesed sellega Jumala ette, siis nüüd hüütakse nende vastuste järgi kõikjal mujal. Kokaraamat tundub lihtsam tee eksistentsiaalsuse leidmiseks kui Pühakiri.“
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp jutlustab patust ja lunastusest. Ta kutsub mõtlema selle üle, kes on see tegelik mina, kes jääb alles pärast meie siseilma ümbritsevate koorikute eemaldamist? Milline osa meist kipub eksima – eksima Jumala vastu? Kas saame need kihid endalt heita? Mis jääb järele? Ja kas me oleme valmis temaga elama ning leppima?“
Käpp julgustab meid paastuajale sobivalt endasse vaatama ja iseennast kristlasena vaatlema ning analüüsima. Olgugi et oma sisima minaga on teinekord valus tõtt vaadata. Ta meenutab, et „me ei saa kuidagi oma tegudega lunastust välja teenida, aga me saame olla valmis lunastust vastu võtma. Tunnistama ennast ekslikuna, patusena, vigu tegevana. Isegi kui me vahel oma vigu ei märka.“
Ta järeldab, et ennast on lihtsam proovile panna koos isikliku lunastuse ja isikliku Lunastajaga.
Paastuaja neljandale pühapäevale keskenduv EELK perikoopide abimaterjal käsitleb salme Jh 6:48–58. Perikoobi lähimaks kontekstiks on arutlus elu leiva üle ja sellele järgnev Jeesuse järgijate usuproov.
„Paastuaja 4. pühapäeva pühakirjatekstid kõnelevad kõik ühel või teisel kombel leivast või söömisest. Seetõttu märgib ka Jumalateenistuste Käsiraamatu sissejuhatav tekst: „Piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on toonud pühapäevale ka teise nime – leivapühapäev. Jeesus on Eluleib. Ta toidab meid oma andidega ja õpetab meid jagama neid teiste abivajajatega.““
Meie vaimset nälga saab tõeliselt rahuldada vaid Jumal, kui usaldame tema ainsat poega Jeesust Kristust, kes on võimeline andestama meie patu ja andma meile uue elu. Seda retsepti moodsast kokaraamatust ei leia, otsi palju tahad.
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 4/6: paastuaja neljas pühapäev Jh 6:48–58.
Bianca Mikovitš, Veel üks kokaraamat või paradigmamuutus?
Triin Käpp, Päris lunastus (Lk 7:36–50).
Euroopa Kirikute Konverents avaldas Covid-19 vastu vaktsineerimise teemal aruteludokumendi.
Ajakiri Kirik & Teoloogia kutsub arvamust avaldama – meie ajakiri on avatud kaastöödele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
