Uudised ja oikumeenia

Ilmub Iiobi-teemaline Usuteadusliku Ajakirja erinumber

Lähipäevil tuleb trükipressi alt värske Usuteadusliku Ajakirja erinumber nr 1 (77) / 2020. Piibli Iiobi raamatu tekstide ja nende tõlgenduslooga seotud artikleid koondava ingliskeelse erinumbri teema on „Job Intertextually: Synchrony and Diachrony across Creative Debate“ („Iiob intertekstuaalselt: sünkroonsus ja diakroonsus loomingulises debatis“). Kogumiku koostajad on Diana Tomingas ja Urmas Nõmmik.

Erinumbri ilmumist on toetanud Eesti Teadusnõukogu grant (PRG938) „Piibli Iiobi raamatu tekkelugu nn Iiobi kirjanduse taustal“. Urmas Nõmmiku juhitav projekt Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on saanud erinumbriga väärika täienduse. Projekt käsitleb heebreakeelse Iiobi raamatu tekkelugu pikaajalises ja kompleksses kontekstis, millele eelneb Vana Lähis-Ida kirjanduse kannatamise motiivistik, millega käib sama jalga kreekakeelse Iiobi traditsiooni tekkimine ning millele järgneb Iiobi tõlgenduslugu varases juutluses ja (ida)kristluses, sh kirikuisadel. Projektiga on praegu seotud 13 teadlast ja üliõpilast.

Usuteadusliku Ajakirja erinumber sai alguse samanimelisest konverentsist Tartu Ülikoolis 5.–7. augustil 2018. Üritus oli esimene tarkuskirjanduse konverentside sarjas ja seda toetas toona Tartu Ülikooli humanitaarteaduste baasfinantseerimise projekt. Konverentsi kaaskorraldajad olid Christo Lombaard (Lõuna-Aafrika Ülikool) ja Stefan Fischer (Viini Ülikool), kellele kuulub ka erinumbri koostajate tänu.

Kuigi konverents oli väikese hulga teadlaste sõbralik mõttevahetus, kujunes teemadering laiaks. Viie ülikooli (Lõuna-Aafrika Ülikool, Tartu Ülikool, Zürichi Ülikool, Viini Ülikool, Winchesteri Ülikool) akadeemiline kogemus kindlustas kvaliteedi ning kompaktne sündmus kujunes äärmiselt viljakaks.

Värske erinumbri üheksa artiklit hõlmavad erinevaid vaatenurki Iiobi raamatule ja selle retseptsiooniloole. Multidistsiplinaarne lähenemine psühholoogiast kirjandusteaduse, lingvistika ja teoloogiani käsitleb Iiobi raamatu ajalugu, selle keelt, kirjanduslikke jooni ja tänapäevaseid tõlgendusi, samuti selle kohta muinasaja laiemas, Lähis-Ida kirjanduskaanonis.

Tobias Häner (Viin) uurib iroonia kirjanduslikke jooni Jumala esimeses kõnes (Ii 38:2–3), Diana Tomingas (Tartu) analüüsib sõnade järjekorda Iiobi raamatu värsiehituses, Pieter van der Zwan (Lõuna-Aafrika) lahkab Iiobi füüsilise keha rolli psühhoanalüütiliselt, Stefan Fischer (Viin) analüüsib võimuvõitlust muistse Lähis-Ida kontekstis, mis väljendub Iiobi raamatus seoses vaikimisega. JiSeong James Kwon (Zürich) vaatleb interaktiivselt aramea Ahiqari lugu ja Iiobi raamatut, Anu Põldsam ja Ergo Naab (Tartu) esitavad kõrvuti erinevaid teooriaid (rabiinliku judaismi ja algkristluse vaatenurgast) Iiobi testamendi võimaliku tekkeloo kohta, Christo Lombaard (Lõuna-Aafrika) vaatleb Timo Veijola Iiobi raamatu ja Genesis 22 võrdlevat käsitlust ning June Boyce-Tillman (Winchester) süveneb Iiobi raamatust inspireeritud mitmekülgse kunstiloomingu silmatorkavaid elemente kuni kaasajani välja.

Artiklid muutuvad peagi nähtavaks Akadeemilise Teoloogia Seltsi kodulehel www.usuteadus.ee.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English