Arvamused

Milline Maarja Sa oled?

Mõne aasta eest, üsna teoloogiaõpingute alguses nägin sümbolitest laetud unenägu. Vastutahtsi lennutati mind kuhugi kõrgustesse hõbedasse saali, kus pidin seisma metalselt läikivate nägude ja ogajate kroonidega keerubide kogu ees. Mind justkui kaaluti. Oma vaimus teadsin, et küsimuseks oli: „Milline Maarja sa oled?“ Kas patune naine või nagu see teine, puhas ja neitsilik? See küsimusepüstitus reedab mu tollast teoloogia-alast teadmatust. Igatahes valdas mind hirm küsimuse näiva raskusastme ees – otsekui otsustataks saatust. Samuti olid ebamaised olendid võõrad ja kurjakuulutavad, polnud meeldiv nende seltsis olla. Pistsin jooksu ja hakkasin otsima avasid, mille kaudu põgeneda. Siis leidsingi pärani ava, ent selle ees haigutas avakosmiline kuristik. Järsku, otsekui tsirkuse lauamängu kujuteldavalt redelilt ilmus triksterina akna ette hiigelsuur triibuline kass lõbusa muusika saatel (oli see „All you need is love“? – ei mäleta). Suur paks lõbusalt irvitav kass oli tõesti nagu tegelane raamatust „Alice imedemaal”. Hüppasin julgelt tema koheva saba karvadesse ja nii lendasime pöörase kiirusega ära sealt õudusest ärkvelolusse. Mina otsustasin ise, olen kes olen.

Eks ole kõigile tuttav Maarja Magdaleena kui patuse naise müüt, mis on käibel alates keskajast, eeskätt kuna Piiblis nimetatud erinevaid Maarjaid on arvatud üheks ja samaks isikuks. Samuti on seda eelarvamust toetanud popkultuur ning ka kaasaegne ilukirjandus, kus Maarjat kujutatakse endise prostituudi, Jeesuse armukese või koguni abikaasana. See selleks. Ent mis puudutab romantilisi suhteid, ei näe ma samas põhjust seada kahtluse alla romantilist ja seksuaalset aspekti Jeesuse isiksuse juures. Ka temal olid inimlikud tunded. Iseasi, kui palju Jumalariigi kutse ja suure missiooni kõrvalt sellele voli võis anda.

Läbi aegade on Maarja Magdaleenat tahetud tagaplaanile jätta ja Peetruse tähtsust tõsta (Läänemets 2013, 9). See on olnud patriarhaalse maailma nõue. Kirjutatud on ka Peetruse vastumeelsusest Maarja häälekuse suhtes algkoguduses.

USA Duke’i ülikooli doktorant Elizabeth Schrader on hiljuti avastanud, et Johannese evangeeliumi vanimat teadaolevat käsikirja Papyrus 66 on teadlikult redigeeritud eesmärgiga vähendada Maarja Magdaleena isiku prominentsust teiste apostlite seas. Ta pani tähele, et lisaks 450 muule muudatusele on mitmes kohas (näiteks Laatsaruse loos Johannese 11:1 ja 11:3) Maarja nimi asendatud Martaga tähevahetuse teel ning „Maarja“ on koguni mitmel korral maha tõmmatud ja asendatud „õdedega“ koos verbidega, mis on pandud mitmuse vormi (Ferreri 2019). Pean seda tähendusväärseks avastuseks.

Ent rõõmusõnumeid seoses Maarja Magdaleenaga on veelgi. Näiteks 2016. aastal astus Vatikan otsustava sammu. Paavst Franciscus ülendas 22. juuli, Maarja Magdaleenale pühendatud päeva pühaks, mis kannab nüüd liturgiate pidamisel teiste apostlite pühadega samaväärselt tähtsat rolli.

Iseäranis tõusis aga Magdala Maarja kuju minu teadvuses aktuaalseks seoses läinud suvel nähtud Garth Davise 2018. aasta filmiga „Mary Magdalene“, kus peaosi mängivad näitlejad Rooney Mara ja Joaquin Phoenix, kes on ka reaalelus lähedased elik paar.

Kui „varakristlikus kirjanduses oli Maarja Magdaleena kuvand ustavast jüngrist, trööstijast ja lohutajast tagasihoidlikust naisest, kes paistis silma oma lojaalsuse ja tarkusega” (Läänemets 2003, 10), siis siin astub Maarja vaataja ette tõeliselt feministliku ja progressiivse naisena omas ajas. Ja sugugi mitte patususe registris. Ta on julge ja iseteadlik naine, kes põgeneb isakodust, keeldub pealesunnitud abielust, astub vastu patriarhaalse ühiskonna ootustele ning asub vaimsele teekonnale koos meestekambaga.

On ilmne, et stsenaariumi on lükitud ideid Maarja evangeeliumist. Siin Maarja mitte ainult ei näe esimesena ülestõusnud Jeesust, vaid paneb aluse kogu kristlikule usule – tema ainsana mõistab Jeesuse sõnumit lunastusest ja Taevariigist ning veenab selles ka oma meessoost kaasõpilasi. Filmi lõpuotsas istuvad jüngrid masendunult koos ja heidavad meelt, et Jeesust ei ole enam, midagi pole enam. Nende juurde tuleb Maarja ja hakkab neid veenma selles, et on just ülestõusnud Jeesust kohanud. Ta räägib Peetrusele, et Kuningriik on siin, meie sees ning see kasvab iga armastuseteoga. Maailm muutub ainult siis, kui meie muutume.

Maarja Magdaleenal on „Maarja evangeeliumis“ eriline väljund. See väljendub Peetruse sõnades: „ Õde, me teame, et Päästja armastas sind rohkem kui ülejäänud naisi“ (The Gospel of Mary, 19). „Maarja evangeeliumis on Maarja Magdaleenat kujutatud naisena, kes mõistis Lunastaja sõnumit. Kirjapandu põhjal tekib pilt Maarjast kui väga targast naisest, kes omal moel justkui asendab Jeesust, osates selgitada jüngritele ilmutuses kätkevat sõnumit.“ (Läänemets 2003, 13).

Maarja mõistab, lohutab ja nõustab Jeesust. Ta on tema käehoidja ja südametunnistus – et õpetus oleks õige ja Jeesuse ettekavatsetud narratiiv läheks plaanipäraselt. Filmis ütleb Jeesust kehastav Phoenix: „See on alanud. Maarja, ära lase neil ennast peatada. Sina oled mu tunnistaja.“ Teisel korral küsib ta Maarjalt: „Mida ma õpetan?“ Maarja vastab: „Sa oled nii erinev teistest meestest. Eks sa pead õpetama teistsuguseid asju.“ Üks naine seltskonnas ütleb: „Me oleme naised. Meie elud pole meie omad.“ Jeesus vastab: „Teie hing on teie oma. Ja ainult teil on vastused.“ Ja too naine küsib: „Kellele peaksime alluma, kui mehed ütlevad üht ja Jumal teist?“ Ja Jeesus vastab: „Te peate järgima Jumalat ja vajadusel jätma oma elud seljataha. Kuid andestama.“

Oma bakalaureusetöö tegin küll teisest Maarjast, Neitsi Maarjast ja Jaakobuse protoevangeeliumist. Kuidas võiks küll selle teise, deseksualiseeritud Neitsi Maarja, „patuta Eeva” sümboolika toetada ühiskonnas naiste võrdõiguslikkust meestega? Kui küsisin aine „teoloogia ja soolisus” õppejõult, mis oleks teisiti ja mis oleks kasu sellest, kui Jaakobuse protoevangeelium olekski autentne, vastas ta, et Maarja „igavene neitsilikkuse” ideaal oli kaitseks kolonisaatorite vägistamistele ja hülgamisele Ladina-Ameerikas. See sisendas naistele lootust, et vägistajad ja vägivallatsejad ei saa nende süütust võtta ega neid rüvetada.

Teiseks aitab Maarja omapärane lugu kaasa tulihingeliste perekonna ja traditsiooni kaitsjate vastu, kes kardavad, et naised on kontrolli alt väljumas. Siinkohal tuleb tõdeda, et algkristluses ei olnud perekond mingisugune kristluse põhiväärtus. Oodati peatset maailmalõppu, lapsi saada polnud ratsionaalne. Tõeline idee oli alternatiivne perekond – kristlik kogudus – ning ei lugenud mitte sugulussidemed, vaid suhe Kristusega.

Maarja on ka prohvet. Jumala eestkõnelejana seisab ta rikaste ja võimukate vastu. Magnifikaat (Lk 1:46–55) kuulutab, et Jumal pillutab need, kes on ülbed oma südame meelelt, tõukab maha võimukad troonidelt ja ülendab alandlikke. Näljased täidab heade andidega, ent rikkad saadab minema tühjade kätega.

Niisiis, milline Maarja Sa oled, naine? Kutsuksin naisi üles leidma ja nägema nii Maarja Magdaleena kui Neitsi Maarja juures neid aspekte, mis toetaksid positiivselt naiste õigusi, vabadusi ja eneseteadvust ühiskonnas. Ja mitte pidama neid patriarhaalsete kristlike ideaalide järgi eelkõige alandlikeks ja allaheitlikeks. On sügavalt kahju, et Maarja, „apostlite apostel“, kes ise teisi apostleid õpetas, ei kuulu apostlite sekka oma soo tõttu, kuigi ta on selleks sisuliselt igatpidi legitiimne. Ent teda võib siiski sellena võtta.

Huumoriga pooleks tellisin endale müügikeskkonnast Etsy.com kasutajalt nimega RussianTsar tillukese Maarja Magdaleena ikooni. See naljakas, armsalt omapärane kaasaegselt blondeeritud pikkade inglilokkidega apostlike seisab mul nüüd öökapil. Mitte just palvetamiseks, aga tekitab mõtteid.

Olgu Magdaleena julgete hariduse ja vaimse tee valinud naisteoloogide kaitsjaks ja toetajaks.

Kõik oleks hoopis teisiti seoses naiste olukorra ja vaimulike ordineerimisega, kui Maarja olekski õigusjärgselt 13. apostel. Teisenev suhtumine Maarja isikusse võiks toetada naiste teenimisõigust katoliku ja õigeusu kirikus. Need tendentsid on siiski lootustandvad. Tsiteerin Anne Kulli sõnu: „Minu silmad seda ehk ei näe, teie aga küll!“


Kasutatud kirjandus

Ferreri, Eric. 2019. „Mary or Martha?: A Duke Scholar’s Research Finds Mary Magdalene Downplayed by New Testament Scribes.“ Duke Today. https://today.duke.edu/2019/06/mary-or-martha-duke-scholars-research-finds-mary-magdalene-downplayed-new-testament-scribes (vaadatud 27.11.2020)

Läänemets, H. 2013. Bakalaureusetöö „Maarja Magdaleena kuvandist varakristlikus kirjanduses ja tänapäevases kirjanduses. Motiivianalüüs“. Tartu.

The Gospel of Mary (BG 8502,I). Sissejuhatus by Karen L. King, tlk George W. MacRae, R .McL. Wilson, toim. M. Parrott. The Nag Hammadi Library in English. Leiden: Brill, 1988.


Kristina Viin (1985) on Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant, kunstnik ja luuletaja.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English