Hiljuti ilmus uus raport ja „tööriistakast“ teemal, kuidas käia ümber vihkamist sisaldava online-sisuga – autoriks Maailma Kristliku Kommunikatsiooni Ühingu (World Association for Christian Communication, WACC) Euroopa haru.

Raporti pealkiri on „Eemaldades sotsiaalmeedia lõhesid: juhtnöör üksikisikutele ja kogukondadele online-vihkamisega ümberkäimiseks“ ja seda esitleti 13. oktoobril toimunud webinari raames.

Esitlusel kirjeldas Euroopa Kirikute Konverentsi (CEC) inimõiguste täitevsekretär dr Elizabeta Kitanovic, kuidas CEC organiseeris 2019. aastal inimõiguste suvekooli, et analüüsida vihakõnet ja vihakuritegusid ühiskonna haavatavate gruppide suhtes.

„Poliitilise populismi globaalne tõus tekitab ühiskondliku vajaduse faktipõhise dialoogi järele. Ka tähendab see, et me peame otsima asjakohaseid lahendusi komplekssetele poliitilistele probleemidele,“ ütles Kitanovic.

„Sõnavabadus sisaldab õigust mitte nõustuda või väljendada mittemeeldimist, aga sellel, kuidas me räägime teistest inimestest, on muidugi moraalsed ja õiguslikud piirid,“ lisas ta.

Raport sisaldab juhtumianalüüse, nõuandeid ja strateegiaid, aga ka abivahendeid edasise toimimise jaoks ning konkreetseid näiteid sellest, kuidas inimesed on digitaalse vihkamist sisaldava materjaliga ümber käinud. Raport on aastapikkuse projekti tulemus, mille raames identifitseeriti ja tutvustati strateegiaid, kuidas reageerida digitaalses ruumis levivale vaenukõnele.

WACC-i Euroopa haru president Stephen Brown ütles: „Kuna sotsiaalmeedia on saanud meie elu osaks, on meil vaja leida teid, kuidas ületada digitaalseid lõhesid, edendada arutelu ja soodustada digitaalses keskkonnas mitmekesisust ja respekti“.

Raportit on võimalik alla laadida aadressilt www.wacceurope.org/nohatespeech.

Projekti konsultant Francesca Pierigh rõhutas raporti esitlusel, et vajalik on kasvav mediaalne kirjaoskus.

„Mida enam me mõistame, kuidas sisu luuakse ja jagatakse ning kuidas see internetis levib, seda rohkem oleme me võimelised vihkamist sisaldava materjali levimist takistama,“ ütles ta.

Ta lisas, et „vajalik ei ole mitte ainult „kriitiline mõtlemine“, vaid ka „kriitiline klikkimine“.

Ungari ajakirjanik Dóra Laborczi ja Kirikute Maailmanõukogu kommunikatsioonispetsialist Annegret Kapp jagasid ka isiklikke kogemusi internetis kogetud vihakõnega.

„Digitaalne vihamasin on tõesti väga hästi organiseeritud,“ ütles Laborczi. „Igal kriitilisel häälekandjal on oma trollid, kes sind jälgivad ja kes hoiavad sellist võltsi dialoogi üleval“.

Ta ütles, et naisajakirjanikuna on ta tihti kogenud ülimalt seksistlikke vihasõnumeid.

Kapp sõnas, et sotsiaalmeedia kontod, mis postitavad regulaarselt teemadel nagu religioon, migratsioon, naiste õigused või ka üldiselt midagi, millel on tegemist grupi-identiteetidega, saavad tihti vihaste reaktsioonide osaliseks.

Sotsiaalmeediale keskenduv fookus jätkab eelmist projekti, millega tegelevad WACC-i Euroopa haru ja Kirikute komisjon sisserändajate jaoks Euroopas (Churches’ Commission for Migrants in Europe – CCME) ja mis tuvastas ühiskondliku nähtamatuse ja alaesindatuse mustreid ning rõhutas põgenike ja sisserändajate häälte ja arvamuste kaasamise vajadust neist endast jutustavates lugudes.

Vastavalt Euroopa Komisjoni 2018. aasta detsembriuuringule on ksenofoobia (kaasa arvatud migrantide-vastane vihkamine) kõige levinum vaenukõne liik, millest sotsiaalmeedia ettevõtted on teatanud.

CCME peasekretär Torsten Moritz sõnas webinaril, et on tähtis lõpetada „vaenukõne, vaenutegude ja vaenupoliitika toksiline ring“.

Moriz lisas,  et see on „usaldusväärsuse küsimus“. „Me teame, et palju vihkamist sisaldavat suhtlust põhineb sellel, et inimesed ei usalda enam teatud institutsioone“.

Kirikuid kutsutakse tagasi lükkama igasugust kõnet, mis pisendab ja madaldab inimesi, ütles Arni Svanur Danielsson, kes on Luterliku Maailmanõukogu kommunikatsioonijuht.

„Kui me kohtame vaenukõnet, on meil vaja julgust astuda ebaõigluse eest välja. Meil on vaja rahumeelsust aktsepteerida, et muutus võib toimuda aeglasemalt kui sooviksime. Ja meil on vaja tarkust, mis meid juhiks, kui osaleme debatis, astume välja õigluse eest ja ületame lootusega lõhesid,“ ütles Danielsson, kelle ordineeris Islandi Evangeelne Luterlik Kirik 2008. aastal esimeseks online-pastoriks.

Projekti „Eemaldades sotsiaalmeedia lõhesid“ („Breaking Down the Social Media Divides“) toetas Itaalia valdeslaste kiriku Otto per Mille fond.

WACC-i Euroopa haru edendab kommunikatsiooni põhilise inimõigusena, mis on olemuslikult oluline nii inimeste väärikuse kui kooselu jaoks. Rajanedes kristlikule usule, töötab WACC kõigi nende nimel, kellelt on staatuse, identiteedi või soo tõttu õigus kommunikatsioonile ära võetud.

Rohkem informatsiooni leiab aadressilt http://www.wacceurope.org/nohatespeech

Webinari on võimalik vaadata siit. Vt ka videot Euroopa Kirikute Konverentsi inimõiguste suvekoolist, mis pühendus vaenukõne teemale.

Allikas: CEC