Iga õige ja püha algus peab algama püha Koraani 1. suuraga: 

„Armulise, helde Jumala nimel! 
Kiitus Jumalale, maailmade Isandale, 
armulisele, heldele, 
viimse kohtupäeva kuningale. 
Sind me kummardame 
ja Sind me hüüame appi. 
Juhi meid mööda õiget teed,
nende teed, kelle peal on Su soosing,  
mitte nende, kelle peal on Su viha,
ja mitte ekslejate.”  

Lenin oli inimvärdjas. Stalin ja Hitler olid inimvärdjad. See on fakt. Need inimvärdjad on olnud meile kõige lähemal. Kas nad on taevas või põrgus, seda me ei tea, ega ole see meie asi. Neist ühe inimvärdja keha säilitatakse, teise hauale viiakse lilli, kolmanda värdkirja levitatakse. Neid inimvärdjaid tsiteeritakse, tuuakse eeskujuks. Nad on inimvärdjalikkuse eeskujud! 

Mart Helme: „Lenin ütles, et kes töötab plaanita, see töötab halvasti.“ Mart Helme: „Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles.“ Kümnete, sadade või isegi tuhandete seast valiti välja inimvärdja ütlused. See on fakt. See ei ole nali ega naljakas. Nende inimvärdjate tapetud, siiani kannatanud, kas nad peavad kuulma ikka veel nende inimvärdjate väljendusi? See ei ole nali ega naljakas. 

Kui lugeda läbi kasvõi ainult üks raamat, Anna Politkovskaja „Putini Venemaa“, siis teab, et Putin on inimvärdjas. Kas ta läheb põrgusse või taevasse, seda me ei tea, ega ole see meie asi. Aga ta on inimvärdjas. See on fakt. Putin: „Vot meie naabrite, eestlaste, juures on asjad korras – mingit valitsust, peaministrit ega presidenti pole neile vaja, kõike juhib ja teeb üks mees – Mart Helme.“ 

Inimvärdjate ning nende populariseerijate eest peab palvetama, et ühendist kaoks värdjas ning jääks alles ainult inimene. 

Mida õppida? „Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises; aga õpetada naisel ma ei luba ega valitseda mehe üle, vaid ta olgu vaikne. Aadam ju loodi enne, seejärel Eeva, ka ei võrgutatud Aadamat, vaid naine võrgutati ja ta sattus üleastumisse, ent ta pääseb laste sünnitamise kaudu – kui nad mõõdukuses jäävad usku ja armastusse ja pühitsusse; see on ustav sõna“ (1Tm 2:11-3:1). Nii lolli juttu on ikka väga raske lugeda apostel Pauluse sulest. Pole siis ime, et mõned Piibleid põletavad. 

Mida siit küll õppida? Mart Helme: „Kui 27-aastane naine ei ole endale aru andnud, et kommunismi ei ole mõtet ehitada, karjääri võib küll teha, aga selle kõrvalt ei tohi ohverdada oma fertiilset iga laste mitte saamisele, siis saab ta maailma asjadest ja isiklikust tulevikust valesti aru. Inimesed peavad arvestama sellega, et lapsed on neile pensionisammas ja igatipidi see võrgustik, kelle peale loota ka vanemas eas.“ Anna Politkovskaja: „Ja ma ei armasta teda [Putinit] sellepärast, et ta ei armasta inimesi. Ta ei kannata meid. Ta põlgab meid. Ta arvab, et me oleme tema jaoks vahend, ja kõik.“ 

Meie, lapsed, oleme vahendid naiste ja ühiskonna päästmise tarbeks. Aga kõik see peab sündima mõõdukuses! Milline on mõõdukas? Kas seitse last või üks või kolm? Või oleneb see naise patususe astmest? Kui mitu vahendit peab naine sünnitama, et kustutatud saaks karma võlg? Oleneb. 

Naine on justkui ühiskond. Pääseb naine, pääseb ühiskond. Kunagi ammu sunniti naist sünnitama messiat Idamaal. Pääseb ühiskond, pääseb naine. Ei pääsenud. Iga naine pääseb ikkagi ainult sünnitamise läbi. Ja kui ta on piisavalt sünnitanud vahendeid, pääseb ühiskond. Mart Helme: „Meie eesmärk on teha ühel päeval ainuvalitsus. Meie erakonna valitsus.“ Selleks on vaja vahendeid. Martin Helme: „Me peame kasvama Eesti kõige suuremaks erakonnaks.“ Selleks on vaja vahendeid. 

Palvetagem. Armas Jumal, palun õnnista meeste seemet, et see oleks terve ja elav, et seemneke jõuaks küpsesse munarakku, ja naine viljastuks pääsemiseks. Õnnista meid paljude lastega, et me saaksime luua Sinule meelepärase ühiskonna. Õnnista tulevast ainuvalitsust, mis peab tulema. Me usume seda, nagu see oleks juba olemas Sinu kirjatähe kohaselt, mis ütleb: „Usk aga on kõige loodetava olemus, alles nähtamatute asjade olemasolu tõestus“ (Hb 11:1). Jumal, õnnista meie usku, hoia meie usku, kasvata meie usku. Luba meil olla viljakad, tegusa usuga, mitte aga surnud usuga, mille kohta kirjutas kunagi püha juut Jaakobus: „Nõnda on ka usuga: kui tal ei ole tegusid, siis on ta omaette üks surnud asi!“ (Jk 2:17) Jumal, meie tahame olla viljakad oma usus, jõuda eesmärgile – meie pääsemisele. Aamen. 

Miks õppida? Kes ei õpi, jääb rumalaks/on rumal. Õigem on siiski öelda, et on õppimatu, sest ülikool matsi ei riku. Ja vastupidi: „Kuidas see teab Kirja ilma õppimata?“ (Jh 7:15) Või: „Sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu“ (Gl 1:12). 

Mida õppida? Jeesus: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minu käest, sest mina olen tasane ja alandliku meelega, ja te leiate hingamist oma hingedele, sest minu ike on mõnus ja minu koorem on kerge” (Mt 11:29-30). Me teame, et Jeesus ei olnud tasane ega alandliku meelega. Jumala suhtes Ta oli tasane ja alandliku meelega. Vana Testamendi prohvetid olid tasased ja alandliku meelega Jumala suhtes – tegid ja rääkisid seda, mida Jumal ütles/sundis tegema. Aga nad ei olnud alandlikud ja tasase meelega. Kõik nad tapeti tasaste ja alandliku meelega inimeste poolt. 

Mida õpetas Jeesus? Ta ei olnud meie püha luuletaja Hando Runnel, kes on kirjutanud: „Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega.“ Ega meie püha bänd Justament, kes seda korrutas lõpmatuseni meie kaasa laulmisel. Jeesuse püha seeme, sest iga seeme on püha, ei rasestanudki mitte ühtegi (alla 27-aastast) naist. Ja vaata, Tema seemnest sündis Jumalale poegi ja tütreid, kes polnud pojad ja tütred, nagu ütleb kirjakohtki: „Külvaja läks välja oma seemet külvama“ (Lk 8:5). Jeesus oli ja on oht ühiskonnale ning igale ainuvalitsusele. Ta oli kõlbmatu, ja vastavalt Temaga ka käituti. Jeesus, kuhu jäi Sinu jutt naiste pääsemisest sünnitamise läbi? Vasta. 

Mida õpetas Jeesus? „Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui teie jällegi ei lähe lasteks, ei saa teie mitte sisse taevariiki!““ (Mt 18:2-3). Ja teisal: „Jeesus on näinud pisikesi, keda imetati. Ta ütles oma õpilastele: Need pisikesed, keda imetatakse, on nende taolised, kes minemas sisse kuningriiki. Nad ütlesid Temale: Kas me, teinud end pisikesteks, läheme sisse kuningriiki? Ütles Jeesus neile: Kui teie teete kaks üheks ning teete sisepoole nii nagu välispoole ning välispoole nii nagu sisepoole ning ülalpoolse nii nagu allpoolse ning võtate teha mehe ja naise üheksainsaks, nii et mees ei ole tehtud meheks ja naine tehtud naiseks; kui teie teete silma asemele silmad ning käe asemele käe ning jala asemele jala ning eikooni asemele eikooni, siis teie lähete sisse kuningriiki“ (Tooma evangeelium 22). 

Selle alusel lauldakse: „Kiitku Issandat kõik Tema vastsündinud ja võtku enestele Tema usu tõde. Ja Ta lapsi tunnustatakse Tema juures, seepärast laulgem Tema armastuses” (Saalomoni oodid 41:1-2). Nii et järgigem oma püha luuletaja Hando Runneli palvesõnu maa täitmisel lastega, mida kordas lõpmatuseni meie püha bänd Justament meie kaasa laulmisel. Meie, lapsed, läheme taevariiki sisse. 

Ja me laulame Jumala laulu, nagu prohvetid Vanas Testamendis. Ja oleme Jumala laul ja Jumala mänguriist, millega Jumal saadab oma laulu: „Nagu tuul läheb läbi kithara ja keeled kõnelevad, nõnda kõneleb minu ihuliikmetes Issanda Vaim ja mina kõnelen Tema armastuses“ (SO 6:1-2). Ja need lapsed on sellesinase maailma jaoks täiskasvanud, „ja nad laulavad otsekui uut laulu trooni ees ning nende nelja olendi ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu, kui aga need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaa pealt“ (Ilm 14:3). Kahjuks on üks kamp inimesi selle nimetet arvu endale krahmanud. Jumal nendega. 

Mida ei saa õppida? Armastust ja armastama. Mida ei saa õppida? Jumalat ei saa õppida. Mida ei saa õppida? Kristlaseks olemist ei saa õppida. Sa ei saa matkida – aga õppimine seda on – armastamist, Jumalat, kristlast. Jumal ilmub/ilmneb, kas otsime Teda või mitte. See ei sõltu meist. Jumalat ei saa otsida, sest otsida saab ainult teadaolevat. Otsige, ja te leiate. Ei, ei leia. „Te ei pea seda otsima. Te ei saa seda kutsuda. See, mida te saate kutsuda, on ainult see, mida te teate. Te ei saa kutsuda tundmatut külalist. Te saate kutsuda ainult seda, keda te tunnete. Aga te ei tunne tundmatut, Jumalat, tõelust, või mida soovite. See peab ilmuma. See saab ilmuda ainult siis, kui on õige põld, kui muld on haritud, aga kui te harite seda selleks, et see tuleks, siis te ei saa seda.“ (Krishnamurti). 

Mitte hinnalisim pärl või varandus põllul polnud Jumalariik Jeesuse loos (Mt 13:44-46), vaid olemasoleva maha müümine oli seda. See tegu selles loos oli Jumalariik või selle ilmnemine. Kõige olemasoleva/teadaoleva minetamise, maha jätmise, maha müümise hetkel ilmneb/ilmub/saab Jumal. Mitte otsimises ega ostmises. Jah, meist sõltub siiski. „Lõpuks tuleb ikkagi öelda, et inimesel peab olema teatav hoiak: see ainult, et ma võtan vastu. Ainuüksi see retseptiivne hoiak loeb. Inimene tavatseb küll harilikult mõelda teisiti, et temal tuleb midagi teha, aga seda hoiaku saavutamist ei saa enam nimetada tegemiseks selles mõttes, nagu inimene tavatseb öelda“ (Masing). 

Otsige, ja te leiate. Kui otsida lõpuni, teha endast kõik olenev, siis leitakse, et ei leita. See ongi otsimise ainus mõte – saada teada, et ei leita. Ja selles mitteleidmises leitakse, kui Jumal tahab, sest: „kui teil saab tehtud kõik, mida teile on kästud, siis öelge: me oleme tarbetud orjad, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha“ (Lk 17:10). Ehk: „Inimene saab ainult oma kohust Jumala ees täita ja selle eest ei ole orjal mitte midagi nõuda, mitte mingisugust õigust – isegi halastust mitte“ (Masing). 

Oled sa valmis välja astuma igast õpitust ja eeskujust seoses Jumalaga? Ei, ei sa ole. Sest sa tead/tunned, et siis oled sa kõige üksildasem inimene kogu maailmas. Aga vaata, sa pole seda, sest Jumal on Immanuel ehk Jumal on meiega. 

Kristlaseks ei saa õppida. Kristlaseks sünnitakse. „Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle: kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.“ (Jh 3:5) Jumal sünnitab. Püha Vaim sünnitab. „Kruus piima toodi mulle ja ma jõin seda Issanda lahkuse magususes. Poeg on kruus, ja see, keda lüpsti, on Isa, ja Tema lüpsja Püha Vaim. Sest Ta rinnad olid täidetud, ja ei olnud vaja, et asjatult saaks välja kallatud Tema piim. Püha Vaim avas oma üsa, ja valas kokku piima kahest Isa rinnast. Ja Ta andis segu maailmale nende teadmata, ja nemad, kes võtsid, on Tema rahus paremal käel“ (SO 19:1-5). 

Püha Vaim on see püha Naine, kes sünnitab inimlastest endale lapsi  pääsemiseks ja ühiskonna [pääsemiseks], mida ei saa päästa ega pole mõtet, vaid asendada uuega, inimjumalate ühiskonnaga, või jumalinimeste – „Ma puhkasin Issanda Vaimu peal ja Ta tõstis mu üles kõrgusesse. Ja Ta pani mu seisma mu jalgadele Issanda kõrguses, Tema täiuslikkuse ja hiilguse ette, kus ma ülistasin Teda oodide loomisega. Ta sünnitas mu Issanda palge ette ja kuigi ma olin inimese poeg, nimetati mind Valguseks, Jumala pojaks kuna ma olin ülistatuim ülistatute seas ja suurim suurte seas“ (SO 36:1-4). 

„Jumal on saanud inimeseks, selleks et meie võiksime saada Jumalaks“ (Athanasius). Mida kinnitab ka Augustinus, see püha: „Tänagem, et me oleme saanud mitte ainult kristlasteks, vaid Kristuseks /…/ imetlege, rõõmustage, me oleme saanud Kristuseks.“ Suureks Inimeseks, inimeseks Suures Inimeses, Jeesuses, millele viitab kirjakoht: „Näha liivateras maailma/ja metsaõies taevast,/hoida peopesal lõpmatust/ja tunnis igavikku“ (William Blake). Ja teisal: „Tilka, mis lahustub meres, näeb igaüks. Ent merd, mis sisaldub tilgas, vähesed vaid“ (Kabir, 36). Ja et Püha Vaim on tõesti Naine, sellele osundab kirjakoht: „Ütlevad mõned, et Maarja on rasestunud Pühast Vaimust. Nad eksivad. Seda, mis nad ütlevad, nad ei tea. Mis päeval iial on naine rasestunud naisest?“ (Filippose evangeelium, 103:23-27). 

Armastust ei saa õppida. „Kas saate öelda: „Ma hakkan armastust harjutama. Istun iga päev mõnda aega, et mõelda armastusest. Hakkan harjutama lahkust ja leebust ning sunnin end teistele tähelepanu pöörama“?“ Kas tahate öelda, et suudate hakata armastama? Kui teete seda, siis lendab armastus aknast välja. Kui harjutate mingit armastamismeetodit või -süsteemi, siis võite saada erakordselt osavaks, muutuda lahkemaks või sattuda vägivallatuse seisundisse, aga sel kõigel pole mingit pistmist armastusega. /…/ Te ei oska jõuda selle haruldase lätte juurde. Mida te siis ette võtate? Kui te ei tea, mida teha, siis te ei tee midagi, eks ole? Absoluutselt mitte midagi. Siis olete seesmiselt täiesti vaikne. 

Kas mõistate, mis see tähendab? Teie ei otsi enam, ei aja midagi taga, pole enam mingit keskpunkti. Siis on – armastus.” (Krishnamurti). Kas mõistate, mida tähendab armastada Jumalat ja ligimest (Mt 22:37-39)? Kas te taipate, mida see tähendab, mida ütles Jeesus, et peab unustama oma keskpunkti, oma mina (Lk 9:23)? 

Jah, õppida, õppida, õppida, õppida, õppida. Selleks, et tunda end rumalana. Selleks, et teada, et ma ei tea midagi. Mitte kogumiseks ega varaaita säilitamiseks (Lk 12:16-21), sest „õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik“ (Mt 5:3). Kogu aeg on midagi uut ja teadmatut õppida, seepärast püsigem rumalatena. Sellistena, kes me oleme. 

Orenti Kampus (1973), mag. theol., on õigeusu vaimulik.