Arhiiv

Kirjutatud sõna (nr 448/ 10.7.2020)

Suvi on paljudele lugemise aeg. Aeg, kui saab viimaks ometi kätte raamatu, mis riiulilt juba pikemat aega silma on teinud. Või mille läbilugemist on pikalt edasi lükatud. Viise, kuidas teksti loetakse, on erinevaid. Ühel ajastul domineerib üks, teisel teine. Erinevad lugemisviisid võivad ka kõrvuti eksisteerida. Kas oleks võimalik neid lugemisviise üksteisega rahulikult vestlema panna? Võiks sellest välja tulla midagi põnevat või keeravad nad kokku sattudes paratamatult üksteisele nördinult selja?

Tänases arvamusloos arutleb ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab teatri ja lugemisoskuse üle. Ta mõtiskleb selle üle, kuidas vanas kristluses, judaismis ja šiiitlikus islamis võis kohata küllaltki mängulist suhtumist pühakirja, samas kui modernistlik valgustusprojekt kitsendas oma ratsionalistliku objektiivsustaotlusega funktsionaalset lugemisoskust. Piiblist asuti otsima peamiselt ajaloolisi või loodusteaduslikke fakte. Postmodernistlik lugemisoskus ja kommunikatsioon on seevastu märksa lähemal teatraalsusele, millele on omane dialoog ja vestlus ning seega samuti teatav mängulisus. Postkolonialistlik lugemisoskus pakub omalt poolt veel lisaks prille, mis aitavad märgata, kuidas pühakirja on teatud rühmade huvide kehtestamise huvides ära kasutatud.

Vestlusi ei peeta aga mitte üksnes tekstiga, vaid ka inimestega. Ka neis vestlustes tuleb tungida selle taha, mida sõna-sõnalt öeldakse. Õpetaja Meelis-Lauri Eriksoni tänases mõtiskluses kõneleb vana arst sellest, kuidas ta tegi head kõige halvemale mõeldavaist – vanakurjale endale. Ja too tunnistas end seetõttu lööduks. Too arst väidab sõnades enda usu kohta, et seda pole, kuid tema kuulaja ei saa teisiti kui tõdeda: „Ta ütles veel, et ei usu Jumalat. Aga mina jälle ei usu teda. Ta lihtsalt ei tunnista seda sõnadega, vaid tegudega… Ühe teoga.“ 

Pühakirja perikoopide lugemisoskusele aitab loodetavasti kaasa käesolevas numbris ilmuv seletus kirjakohale 1 Sm 15,22–25. Lugema õpib inimene kogu elu.

Head lugemist ja kosutavat suve!


Tänases numbris

EELK perikoopide abimaterjal 3/8: seitsmes pühapäev pärast nelipüha 1Sm 15:22–26.

Ergo Naab, Mis läheb seistes pahaks? Teater, kirjaoskus ja empaatia.

Meelis-Lauri Erikson, Kolm mõtisklust.

Hagia Sophia katedraali Istanbulis ähvardab uuesti mošeeks muutmine.


Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele . Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi .

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks !

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English