Eeloleval nädalal on eestlaste kalendris mitmeid pühi, mis erinevate inimeste puhul on rohkem või vähem tugevalt seotud identiteediga, sellega millisega ennast, oma minevikku ning juuri ja tulevikku seostatakse: pühitseme võidupüha – meie rahva ja riigi iseolemise, enesmääramise ja vabaduse sümbolit; jaanipäeva, mis märgib suve algust, üürikest valguse ja soojuse võidukäiku meie põhjamaises elus ning ei saa unustada ka jaanipäeva kristlikku tähendust – Ristija Johannese, Jeesusele tee valmistaja, sünnipäeva. Küllap iga ühe isiklikus elus on need kolm aspekti erinevalt rõhutatud, ent eestlaste identiteedis on neil kõigil oma osa.

Identiteedi kujunemisest räägivad omal viisil ka ajakirja tänase numbri lood. Arvamusloos keskendub Sander-Ingemar Kasak reformatsiooni rollile eestlaste identiteedi kujunemisel: „/…/ vaatluse alla tuleb eestlaste eneseteadvuse hüppeline kasv reformatsiooni ajal, eestlaste eneseteadvus keele ja hariduse arengu taustal ning laulutraditsiooni tekkimine, mis kulmineerub laulupeoga. Sellega saab justkui ära markeeritud ühe rahvuse identiteedi arengu algus, vahepealne kulg ning kinnistumine. Eestlase identiteedi areng kestab aga endiselt, seega me ei saa selle lõpust rääkida.“

Jutluses mõtiskleb preester Orenti Kampus Jumalariigi kodaniku identiteedist, mis täiesti teistsugune kui me oma ajalikus mõtlemises suudame kujutleda: „Kõik, mis sulle on õpetatud ja ise oled õppinud või välja mõelnud Jumalast, mitte midagi sellest ei kehti Jumalariigis./…/ Siis pole oluline, kas sa elad või sured, sest sa elad Jumalas.”

Traditsioonilisest religioossusest erineva identiteediga inimestest kirjutab oma artiklis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Alver Aria: ”Erisus pakub majandusteadlastele huvi seoses nõudlusega religioosse kvaliteediga toodete ja teenuste järele ning tehingukulude võimaliku tasemega. /…/ Üheks omapäraseks maailmatajumisega grupiks on indiviidid, kes on küll hüljanud traditsioonilise religioossuse, kuid tunnistavad meile tuttava reaaluse kõrval kõrgema ülima reaalsuse olemasolu.“

Inspireerivat lugemist!

Käesolevast numbrist leiad:

Alver Aria, Ülim reaalsus ilma jumalata

Sander-Ingemar Kasak, Reformatsioonist enesekolonisatsioonini

Orenti Kampus, Jutlus Eestimaa pühade pühapäeval

Kirikujuhid üle maailma väljendavad sügavat muret Iisraeli valitsuse plaani üle annekteerida okupeeritud Läänekalda osi

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!