Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) tekstikäsitluste sari keskendub Piibli tekstidele (nn perikoopidele), mida loetakse ja millele jutlustatakse käimasoleva kirikuaasta tähtsamatel pühapäevadel ja pühadel. Tekstikäsitluste sari on unikaalne eestikeelne lugemisvara kõigile, kes huvitatud piiblitekstide tõlgendamisest (eksegeesist), aga ka sellest, kuidas neid on kasutatud ja kasutatakse jumalateenistuse kontekstis. EELK töötegijatele saavad jutluste koostamist või Piibli üle toimuvaid arutelusid toetavad materjalid ligipääsetavaks EELK intranetis. Ajakiri Kirik & Teoloogia on saanud EELK-lt loa nende paralleelseks avaldamiseks. Esimene abimaterjal avaldati 2017. aasta esimese advendi eel. Sari on järjepidevalt ilmudes jõudnud kolmandasse aastakäiku.

1. Perikoobi tekst

Märkus: siinses toortõlkes on heebrea pärisnimed jäetud eestindamata. Nende eesti häälduspäraseks kirjutamiseks on kasutatud heebrea keele transkriptsiooni soovituslikke reegleid eesti keeleruumi jaoks, mille on koostanud Jürnas Kokla, Urmas Nõmmik, Anu Põldsam ja Kristiina Ross (vt siit, kolmas punkt). Muud heebrea transkribeeritud sõnad järgivad samade reeglite teist punkti.

31 „Ennäe! Saabuvad päevad,“ ütleb Jhvh, „mil ma sõlmin Jisraéli koja ja Jehudá kojaga uue lepingu –

32 mitte nagu see leping, mille ma olen sõlminud nende esiisadega päeval, (mil) ma haarasin neil käest, viies nad välja Egiptusemaalt; mille nad on murdnud – mu lepingu, kuigi ma olen nende üle valitsenud,“ ütleb Jhvh.

33 „Tõesti! See on see leping, mille ma sõlmin Jisraéli kojaga. Nende päevade järel,“ ütleb Jhvh, „panen ma oma seaduse nende sisse. Nende südamesse tahan kirjutada selle. (Siis) ma saan neile Jumalaks ja nemad saavad mulle rahvaks.“

34 „(Siis) nad ei õpeta enam – (iga) mees oma kaaslast või (iga) mees oma venda – öeldes: „Õpi tundma Jhvh-d“, sest nad kõik tunnevad mind. Nii väikestele kui suurtele,“ ütleb Jhvh, „tõesti, andestan ma nende süü. Nende pattu ei pea ma enam meeles.“

31 BHS-i tekstikriitiline aparaat annab salmile 33 viidates teada, et „Jehudá kojaga“ on võimalik hilisem lisandus.

32 Verb bʻl ’(kellegi) üle valitsema’ võis nii Septuaginta kui Pešitta järgi olla algselt gʻl ’põlastama, eemale tõukama’. Tõenäosust suurendab tõsiasi, et olenevalt (ümber)kirjutaja käekirjast võivad b ja g aramea kirjas tõesti äravahetamiseni sarnased olla. Kirjakohta sobivad sisult mõlemad, verbile eelnev sidepartikkel vǝ võib kontekstist lähtuvalt olla ’ja’, ’aga’, ’kuigi’ jpm. Lauset võiks sel juhul tõlkida ka näiteks: „ja ma põlastan neid“.

Vulgatas seisab aga selles kirjakohas hoopis: „ja ma olin nende Jumal“.

33 Mõnes käsikirjades on leping sõlmitud „Jisraéli poegadega“.

2. Struktuur ja kontekst

Perikoobi asukoht suuremas lõigus ja selle eripära kogu Jeremija raamatu lõikes on esitatud peatükis 3. Siin on tähelepanu kitsamalt ainult perikoobil 31:31–34, mille struktuur on kolmeosaline:

1. Jumala tõotus sõlmida uus leping ja selle sammu põhjendus (s-d 31–32);
2. uue lepingu loomus ja selle seos rahvaga (s 33);
3. uue lepingu mõju rahva tulevikule (s 34).

31–32 „Uus leping“ ei ole Vanas Testamendis esile tulev ega tuttav teologuumenon, vaid harukordne ja vaid selles salmis esineva tulevikuvaate kandev mõiste. Selle teeb veel erilisemaks asjaolu, et „leping“ on Iisraeli Jumala ja tema rahva vahelise suhte kandev ja korduvalt käsitletud mõiste. Veelgi enam, „uus leping“ tähendab jätkuvuse katkemist varasemaga, kivisse raiutud lepinguga, mis vormistati konkreetsel, 2Ms 19–24 kirjeldatud ajaperioodil. Uue lepingu tulevase sõlmimise aeg on määratlemata, ja kuidas peavad inimesed selle sõlmimiseks saama valmistuda, kui nad ei tea, millal need päevad tulevad? Ometi on see Issanda sõna prohveti kaudu.

Uue lepingu maine osapool on hetkel kahetine – Iisraeli koda ja Juuda koda. Rahvas lõhenes riiklikult kuningas Saalomoni järel ja see on iseenesest õige Jumala-suhte ja inimeste omavaheliste suhete riknemise tulemus. Selle kaudu saab siin ette oletada, et uue lepinguga seatakse korda ühtse rahva purunemine kaheks, sest Siinai lepingu sõlmimise ja rahva kättpidi juhatamise ajal oli rahvas ühtne. Jeremija ajal kõnetatakse kohtualust truudusetut rahvast, aga kaheks lahknenuna ehk Iisraeli kojana ja Juuda kojana nagu nt Jr 5:11 ja Jr 11:10.

Esimese, Siinai lepingu murdmise süü lasub Iisraelil, mis oli ja on ühepoolselt truudusetu. Iisraeli käitumise süüdistuse taust selgub peatükis Jr 11, mille ajalooline paralleel on deuteronomistlik 5Ms 28. Järk-järguline truudusetuse süvenemine Jumala suhtes läbib kõiki põlvkondi ja kalduvus süüdistada oma vanemaid ei ole õige Jumala ees (vrd salme 31:29–30). Salmid 31–32 lubavad järeldada, et vana lepingut ei saa korda seada, see sarnaneb abielurikkumisele (Jr 3:1) ning üksnes Jumala armuline algatus saab selle vahekorra uuendada.

33 Erinevus Jumala kõne adressaadiga eelneva salmi suhtes hakkab kohe silma. Siin on kõne lepingust, mille Jumal sõlmib pärast neid päevi ühe sooga ehk kojaga, nimelt Iisraeli kojaga. On põhjust arvata, et Iisraeli nimetamine hõlmab Juudat ja seega ka Jeruusalemma – vaadates ettepoole Trööstiraamatu lõpu suunas, näeme ennustust Jeruusalemma taastamise kohta (Jr 31:38–40). Paabeli diasporaasse hajutatu saab kogutud ja Jumal kõneleb ühtsele rahvale. Määratlemata tulevik aga viitab sellele, et ennustus täitub ennustuse kuuljate järeltulijate päevil. On oletatud, et „need päevad“ võivad kõige varasemalt viidata Jr 31:27–30 kirjeldatud ajale (Keown jt 1995, 132). Ka sellel juhul oleks tegemist teise eksiilijärgse rahva taastamise ajale („et üles ehitada ja istutada“) järgneva ajaga.

Toora eksisteeris kivisse raiutud lepinguna, kivid on aga purunevad ja Iisraeli enda esindaja Mooses tegi seda (2Ms 32:19). Uus leping tähendab Toora kandja muutumist. Toora on Seadus, õpetus, elujuhis, ja seega kogu inimese elu hõlmav suurus. Deuteronomiumi tõotuse (5Ms 30:6–8) kohaselt saavad iisraellaste südamed ümber lõigatud nii, et nad 5Ms 6:5 põhjal suudavad Jumalat armastada ja seadusi pidada, kuna Jumala sõna on nende suus ja südames (5Ms 30:14).

Süda on mälu (Jr 3:16), tahte (Jr 3:10), kuulekuse, see tähendab ka seadusekuulekuse, ja mitme muu vaimse tegevuse organ (Ps 40:9). Üksnes Jumal näeb inimest läbi ja teab, mis on südames: „Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda“ (Jr 17:10). See, mille Jumal tulevasel ette teadmata ajal oma rahva südamesse paneb, on tema enda Toora, Seadus, elujuhis. Seega ei ole siin märki, et Jumala Seaduse sisu muutuks. Uus saab olema Iisraeli kojaga sõlmitav leping, mis lepitab rahva oma Jumalaga nii, et rahvas võib jälle saada Jumala omaks.

34 Inimestel puudub vajadus õpetada oma kaaslast ja venda, sest salmis 33 öeldu alusel tunnevad kaaslased ja vennad juba Issandat. Ka Iisraelile antud korraldus õpetada oma lapsi ja lapselapsi põlvkondade kaupa (5Ms 6:1–2) muutub sellega kergemaks, et Jumala Seaduse tundmine ei eelda väljaspool asuvate sõnade õppimist, sest need Seaduse sõnad, mis edasi kehtivad, on nüüd inimese endaga kaasas. See deuteronomistlik tõotus – „sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja südames, et seda täita“(5Ms 30:14) – saab prohveti sõna abil uue kinnituse. Sõna kuulamine ja selle täitmine on uue lepingu järgi elamine, mis toob kaasa süü andeks andmise, patu unustamise ja uue värske alguse.

3. Kirjanduslooline kontekst

Kuhu perikoop paigutub? Selle mõistmine on lihtsam, kui vaadata perikoopi nn Trööstiraamatu (Jr 30:1–31:40) kontekstis – ehkki Jeremija raamatu enda puhul ei saa samuti rääkida raamatust selle tavalises tähenduses. Jeremija raamat on paljude luules ja proosas vormitud oraaklite kompositsioon. Kokkuleppeliselt Trööstiraamatuks nimetatud ja kahe peatüki mahus lootustandva tonaalsusega tervik on Jeremija raamatus erakordne. Vahel liidetakse Trööstiraamatuga ka peatükid 32–33 (Bright 1965, LVIII). Selle raamatu alguses seisab lubadus pöörata Iisraeli ja Juuda vangipõlv, tuues nad tagasi oma maale (30:3), ja selle lõpu moodustavad viis päästest kõnelevat ennustust (31:23–40), mille kese ongi Iisraelile ja Juudale uut lepingut tõotav perikoop 31:31–34. Neid viit ennustust saab paigutada kolme gruppi järgnevalt:

(1) Esimene ennustus (31:23–26) ja viies ennustus (31:38–40) moodustavad sümmeetriliselt keskme 31:31–34 välimise raami. Need tõotavad Juudale, selle linnadele ja sisuliselt Jeruusalemmale õnnistust ning maa ja linna ülesehitamist. See õnnekuulutus, mis on üks väheseid Jeremijal, harmoneerub aastakümneid hilisemast ajast pärit Deuterojesaja kuulutusega, eriti Js 40 ja Js 52 algusosaga rahva vabanemise ja Siioni rõõmu kohta. (2) Teine (31:27–30) ja neljas ennustus (31:35–37) moodustavad üllatusliku kontrastse paari. Teine, proosa vormis ennustus jätkab peale meeldiva une lõppu Iisraeli ja Juuda soole ülesehitava õnnistuse kuulutusega, ent tuletab ka meelde, et iga inimene vastutab oma patu eest. Luule vormis neljas ennustus tuletab rahvale meelde Jumala õigust hüljata oma rahvas, kui see peale kõikide Jumala õndsustegude kogemist ikkagi pattu teeb. Seda kõige selle pärast, mis nad on teinud, see on kooskõlas Jeremija raamatu enamiku oraaklite süüdistustega Iisraeli käitumise pärast. (3) Trööstiraamatu lõpu (31:23–40) kompositsioonilises ning teoloogilises keskmes ongi kogu Vanas Testamendis unikaalne uue lepingu sõlmimist tõotav tekst.

Trööstiraamatu (Jr 30–31) lõpuosa (31:23–40) ennustused selgitavad ja täiendavad varasemat, peamiselt luules esitatud vangide vabaks saamise tröösti peatükkides 30–31 ning seovad varasema ka järgnevaga, samuti Jumala armust head tulevikku kuulutava proosaga Jr 32–33. Esimene ja neljas ennustus algavad sissejuhatusega „nõnda ütleb Issand“ ning teine, kolmas ja viies ütetega „vaata, päevad tulevad, ütleb Issand“. Need tunnused lubavad oletada, et Trööstiraamatu kompositsioon ja selle paigutamine varasemate ja järgnevate peatükkide vahele pärineb ühelt toimetajalt. Ükskõik missugusest ajast prohveti 40-aastase tegevuse jooksul (627–587 eKr) perikoop 31:31–34 ka pärineb, määras prohveti kuulutuse aja olustikku Uus-Babüloonia kasvav surve Iisraeli aladele ja lõpus kogu rahvast haaranud tajutav hirm.

Jeremija raamatut jagatakse tavaliselt kolme suuremasse ossa ning peatükki 52 käsitletakse siis ajaloolise lisana. Perikoop 31:31–34 on osa Trööstiraamatust, mis ise pärineb teisest osast. Osade vahel paiknevad tekstid sisaldavad palju Jeremija elu puudutavat biograafilist materjali ning on redaktori(te) töö. Neid osi võib ära tunda pealkirjade abil nagu: „Sõna, mis Jermijale tuli Jahvelt“ (7:1 jm). Jeremija raamatu redaktsioon on saanud teoloogilise suuna deuteronomistide tegevuse ajal 6.–5. saj eKr ja kannab deuteronomistidega sarnaseid tunnuseid. On võimalik, et redaktsioon jätkus ka järgneval ajal kuni kaanoni kujunemiseni. Raamatu kreekakeelne tõlge Septuaginta on heebreakeelsest umbes kaheksandiku võrra lühem ning näiteks masoreetse teksti Jr 31:31 paikneb Septuagintas Jr 38:31.

4. Ajalooline kontekst

Jeremija raamatu alguse kohaselt tuli Jeremijale Issanda sõna Juuda kuninga Joosija päevil, tema valitsemise kolmeteistkümnendal aastal. Seejärel sai ta korduvalt Issanda sõna järgnevate kuningate päevil, kuni Jeruusalemma rahva vangi viimiseni (1:1–3). Kui peab paika arvamus, et prohveti kriitiline kõne valetava rahva kohta Jeruusalemma templi taustal (ptk-d 7 ja 26) leidis aset aastal 608 eKr, siis oli see prohveti tegevusaja keskel. Siin antakse rahvale võimalus otsustada Jumala sõna kuulelikkuse poolt või vastu ja rahva enda otsusest oleneb ka saatus. Prohveti õnnetusekuulutus tõmbas aga tema peale valitsejate ja rahva vaenu.

Uus-Assüüria pealinna Niinive vallutasid uusbabüloonlased 612 eKr ja viimaste mõju aina kasvas. Seetõttu olnuks võimalik prohveti sõna tõsiselt võtta, mida aga ei juhtunud. Peale Jeruusalemma vallutamist aastal 597 eKr viidi osa rahvast eksiili. Kümne aasta pärast langes Jeruusalemm ägedama vallutuse ja purustuse ohvriks ning teine osa rahvast deporteeriti. Sellest ajavahemikust 597–587 eKr pärinevad nägemus kahest viigimarjakorvust (ptk 24), kiri eksulantidele (29) ja lugu põllu ostmisest Anatotis (32). Jeremija üleskutseid alistuda Uus-Babüloonia ülekaalukatele jõududele ei võetud kuulda ja õnnetust kuulutav prohvet kannatas ka ise oma rahva käe all. Ent tema sõnad läksid täide.

5. Paralleeltekstid

Juba varasemalt on viidatud, et uue lepingu (LXX 38:31 tekstis diathēkē kainē) sõlmimise mõte, nii nagu see on vormitud 31:31–34, on Vanas Testamendis unikaalne. Siinai lepingu keskne asend teiste lepingute suhtes, nagu Jumala ja Aabrahami leping, on Iisraeli ajaloos nii keskne, et uuest lepingust kuuldes hakkab kuulja seda kohe Siinai lepingu tähendusega suhestama. Paralleeltekstid puuduvad. Paralleelteemadele deuteronomistlikus teoloogilises redaktsioonis on 5Ms näitel juba viidatud. Seoses perikoobi rakendamisega nelipüha kontekstis on sobivad mõned viited:

(1) Jumala Seadus jääb ikkagi püsima ja erinevatele põlvkondade südamesse on need ikka vaja sisestada ning õpetada neid nende lastele (5Ms 6:6–7). (2) Jumalalt pärineb tõotus iisraellaste – ja nende laste – südame ümberlõikamise kohta, et nad võiksid Jumalat armastada ja elama jääda (5Ms 30:6). Jumala armastamine on tema Seaduse armastamine ja täitmine. (3) Südame ümberlõikamine teeb võimalikuks selle, et Jumala sõna on inimesele väga ligidal, tema suus ja südames, et seda täita (5Ms 30:14). Trööstisõnadel eksulantidele oma maale tagasi tulemise kohta, mis esinevad perikoopi ümbritsevates raamivates ennustustes ja mujal Jeremija raamatus, on temaatilisi paralleele Deuterojesaja rõõmukuulutustes (Js 40:1–5 ja Js 52:7–12), ent ei kuulu selle perikoobi juurde ega ole selles mõttes paralleelid.

6. Tõlgendusloolised märkused

(Vt ka 2018/19 kirikuaasta kommentaari.)

Perikoop on nii eriline, et tõlgenduslukku kuulub esimese ja kõige silmapaistvama suurkujuna apostel Paulus. Lisaks sellele, et Paulus on oma kutsumist kirjeldanud Jumala-poolse eriliselt tuntava teona (Gl 1:15–16), mis meenutab prohveti kutsumist (Jr 1:4–8) ja mille juurde võib lisada veel Jumala järgnevad sõnad Jeremijale, on Paulus kinkinud kristlastele vana lepingu mõiste (2Kr 3:14 tekstis palaia diathēkē). See on Jeremija uue lepingu tõotuse sümmeetriline vaste Paulusel, mille tulemusel mõisteti Siinai lepingut vana lepinguna. Eestikeelses piiblitekstis seisab kirjakohas 2Kr 3:14 „Vana Testament“.

Paulus on selle selgituse paigutanud laiema konteksti raami. Esiteks pälvivad Moosese kuju ja vana lepingu funktsioon meie Uues Testamendis tähelepanu 2. Korintose kirjas (2Kr 3:1–17). Kontekst algab kirja teemaga (2Kr 3:1) ja lõpeb Issanda vabastavale Vaimule tähelepanu juhtimisega (2Kr 3:17). Salm 2Kr 3:17 sobib hästi nelipühi teemaga seostamiseks. Teiseks on väga tõenäoline, et Paulus on kujundanud ka meie südametesse kirjutatud Kristuse kirja mõtte Jeremija unikaalse perikoobi mõjul (2Kr 3:2–3). Seda, et Jeremija ennustus täitub, rõhutab Jumala Vaim kui kirja südameisse kirjutaja. See on teine kord, kui Paulus juhib tähelepanu Püha Vaimu tööle.

Leping on juriidiline termin, millega iseloomustatakse Vanas ja Uues Testamendis Jumala ja tema rahva suhet. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu elemendid on tahe (see muudab lepingud siduvateks), tahteavaldus (tavapäraselt koosneb see element pakkumusest ja nõustumisest), kokkulepe (tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega) ja vastutasu. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Need elemendid on leitavad Pühakirjas nii Vana kui Uue Lepingu juures.

Uue lepingu kõrval on teine Jeremija perikoobi oluline mõiste „süda“. Paljudel vanaaja rahvastel ei olnud selget ettekujutust inimese füsioloogiast ning aju rollist organismi juhtorganina. Seetõttu omistati palju eriti tundeeluga seotud funktsioone mitte ajule, vaid maksale, neerudele või südamele. Eriti viimase puhul on märgata selget sidet tunnete ja füüsilise reaktsiooni vahel. Nii on ka Piiblist leitav väga suur hulk viiteid südamele kui mõtete, tunnete ja kommete allikale. Organi populaarsusele Piiblis viitab tõsiasi, et ainult nimetavas käändes esineb sõna „süda“ Piiblis 315 korda, kõikides grammatilistes vormides 1026 korda.

Nii esindab süda Piiblis sageli inimisikut ja rõõmustab või kurvastab, vihastab või ägestub, on julge või läheb araks jne. Süda on sageli inimese sõnade ja tegude allikas. Jeesus ütleb: „Suu räägib sellest, millest süda on tulvil“ (Mt 12:34) ning „Mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest, sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust“ (Mt 15:18–19).

Jeremija tekst kõneleb inimesele uue südame andmisest kui tema isiksust täielikult muutvast sündmusest.

2002. aastal vändatud Dick Lowry filmis „Heart of a Stranger“ tehakse peategelasele Jill Maddoxile südamesiirdamise operatsioon. Operatsioon õnnestub, kuid uus süda tundub kuidagi võõras ning näib muutvat peategelase iseloomu, mis muutub seikluslikumaks. Jill hakkab nägema nägemusi doonor Mattist, kes hukkus mootorrattaõnnetuses, ning Jill otsib ta perekonna üles. Jilli tütar Amanda, kes oli senini olnud tubli meditsiiniõe rollis, tunneb ennast järsku petetuna, kuigi teda toetab ta poiss-sõber Billy.

Omalaadsel äraspidisel moel on elundisiirdamise tüsistusi käsitlenud Vladimir Bortko 1988. aastal loodud filmis „Koera süda“ („Собачье сердце“). Filmis võtab inimese noorendamise alal edu saavutanud kirurg Filipp Filippovitš Preobraženski enda juurde hulkuva koera ning otsustab talle siirata mehe ajuripatsi ja munandid. Doonoriks saab Klim Tšugunkin, kakluse käigus tapetud viinanina ja huligaan. Operatsiooni tulemusena muutub koer peaaegu inimeseks, kuid tal hakkavad välja lööma Tšugunkini iseloomujooned ja kombed. Ta võtab endale nimeks Poligraf Poligrafovitš Šarikov ning hakkab tööle Moskva linna puhastusosakonnas, mis tegeleb hulkuvate neljajalgsete püüdmise ja hukkamisega, ning käib läbi revolutsionääridega, kes sepitsevad vandenõu Preobraženski väljatõstmiseks korterist. Šarikov muudab lõpuks professori ja tema abiliste elu põrguks. Lõpuks tunnistab professor, et ta eksperiment ebaõnnestus ning uue operatsiooni järel muutub Šarikov taas koeraks.

Muinasegiptlased olid kindlad, et just süda on see organ, mis annab inimese tegudest vastust surnukohtu ees. Kui mumifitseerimise käigus eemaldati laibalt kõik siseorganid ning asetati eraldi anumatesse (kanoopidesse), visati aju lihtsalt minema, aga süda jäeti omale kohale. „Surnuraamatu“ vinjettidel on kujutatud südame kaalumist 42 kohtuniku juuresolekul. Ühel kaalukausil on lahkunu süda, teisel jaanalinnusulg, hieroglüüf ma’at, tõde. Kaalud peavad jääma tasakaalu, siis öeldakse, et lahkunu oli „sõnade poolest tõene“. Vastasel korral sööb hinge koletis Ammit.

7. Liturgilised soovitused

Liturgiline värv: punane.

Lauldakse Laudamus’t, loetakse Nikaia usutunnistus.

Traditsiooniliselt on kirik nelipühal kaunistatud roheliste okstega (kaskedega).

Alguslaul: 126.
Päeva laul: 132.
Jutluselaul: 321.
Ettevalmistuslaul: 136.
Lõpulaul: 386.

Päeva palve – Käsiraamat, lk 177, nr 3/ Agenda, lk 108, nr 3.
Kirikupalve – Intranet, Jumalateenistuste käsiraamatust välja jäänud kirikupalved, lk 23 (nelipühad I) / Agenda, lk 109–110, nr 1.
Kiituspalve – Käsiraamat, lk 352 (nelipüha).
Palve pärast armulauda – Käsiraamat, lk 178 / Agenda, lk 111–112.

8. Muud soovitused

Jutluse jaoks saab anda kolm soovitust. Esiteks saab lugeda seekord perikoopi täpselt esitatud mahus Jr 31:31–34, kuna see on niisugusena sobiv. Teine soovitus on keskenduda selle perikoobi ainulaadsusele Piiblis koos Jeremija ennustuse tausta avamisega omas ajas ja koos selle ainulaadse tõlgendamisega Pauluse poolt. Soovitatav on mitte segada jutlusesse Ap 2 temaatikat. See, et Paulus juhib tähelepanu Püha Vaimu tööle, annab piisavalt materjali nelipüha teemat selliselt käsitleda. Kolmandaks saab soovitada järgnevat struktuuri:

1. Jumala tõotus sõlmida uus leping. Selle sammu põhjenduse (31:31–32) saab avada eksegeesi alusel, lisades sinna asjakohast materjali. Uue lepingu Jumala-poolse sõlmimise aeg on jäetud lahtiseks, Iisraeli sugu saab aga sellest kunagi osa.

2. Uue lepingu loomus ja selle seos rahvaga (31:33). Jumala sõna, tema Seadus jääb püsima, aga see hakkab paiknema tema rahva südames. Pauluse selgitus uue lepingu seose kohta vana lepinguga. Uue lepingu täitumise selgitamine Pauluse poolt.

3. Uue lepingu mõju Iisraeli tulevikule (31:34) ja meile. Jumala üldise tundmise rahva poolt toob ja selle võime annab Jumala Vaim. Ka selle selgituse andis Paulus.

Kasutatud allikad

Bright, John (1965) Jeremiah, Anchor Bible 21. Garden City, N.Y.

Keown, Gerald L.; Pamela J. Scalise; Thomas G. Smothers (1995) Jeremiah 26–52. Word Biblical Commentary 27. Grand Rapids, MI.

(Alapeatüki 1 on koostanud Diana Tomingas, alapeatükid 2–5 ja 8 Randar Tasmuth, alapeatükid 6 ja 8 R. Tasmuth ja Joel Siim, alapeatüki 7 J. Siim, toimetanud Urmas Nõmmik.)