„Kuduge meile valgusest rüü, olgu lõimed hommiku valge valgus, olgu koelõng õhtu verev valgus, olgu narmad voolav vihm, olgu serv seisev vikerkaar,“ laulab gaboni laulik Aafrika mandrilt. Maailm on väikseks kasvanud, oleme seotud. Sajandite ja mandrite, aegade ja paikade ning nende inimestega – ligimestega.

1527. aasta augustis tabas Wittenbergi katkuepideemia ning kuigi Saksimaa kuurvürst Johann nõudis, et Luther põgeneks koos usuteaduskonna üliõpilaste ja õppejõududega Jenasse, otsustasid Luther ja Johannes Bugenhagen jääda Wittenbergi, et olla abiks haigetele ja surijatele. Lutheri majast sai ajutiselt hospiits, kuid ei tema ega Bugenhageni pere ei saanud katku ajal kannatada. Umbes samal ajal tabas katkuepideemia Breslaud (tänapäeval Wrocław), vallandades kohalike luterlaste seas arutelu, kas kristlased peaks katku eest põgenema või mitte. Nad otsustasid Johann Hessi kaudu pöörduda Lutheri poole nõu saamiseks.

Tänases numbris avaldame Martin Lutheri 1527. aastal kirjutatud vastuse Johann Hessile, kuidas kristlane peaks katku ajal tegutsema ja käituma. Luther vaatleb epideemiat kiusatusena, mis paneb proovile usu ja ligimesearmastuse. Samal ajal hoiatab ta ettevaatusabinõude vältimise eest, milles ta näeb Jumala kiusamist. Luther kirjutab: „Pigem kasuta ravimeid, võta seda, mis sind aitab, puhasta suitsuga oma kodu, aed ja tänav, hoidu inimestest ja kohtadest, kus ligimene su abi ei vaja või on juba tervenenud.“

Jätkuna ilmub eelmises Kirik & Teoloogias avaldatud Joseph Liechty artikli „Rahuloome mennoniidi perspektiivist: õppetunde Põhja-Iirimaalt“ 2. osa. Liechty kirjutab pastorite rollist Põhja-Iiri konflikti rahuotsimise protsessis ja erinevatest teedest rahuni.

Ülestõusmisaja 3. pühapäeva videopalvuses räägib EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu: „Ristiusk on süvenemise usk. Selliselt mitte alati kõige kergem. Lihtsam on ikka olla pealiskaudne ja kuulutada, et see on hea ja see halb, seal on õiged ja seal valed, seal on taevas ja seal põrgu. Kristus aga näitab meile ülevamat teed, armastuses süvenemise teed. Kristus on hea karjane, sest tema juurde on lihtne tulla ja jääda. Kõik, kes tunnevad et vajavad oma elule teed, mida mööda käia on hea ja kindel, saavad Kristuse juurde tulla. Tema ei aja kedagi ära, ei ehita müüre ega püstita tarasid. Heal Karjasel ei ole ju vaja seda teha. Tema juurde tulles kogeb inimene – siin hoolitsetakse minu eest päriselt, võetakse minu elu tõsiselt, siin ma saan leida tõelise rahu, selle hingamisvee rahu, nagu psalmist ütleb. Siin saab mu hing tõeliselt toidetud.“

Tõnu Tepandi foto.

Tänases numbris:

Martin Luther, Kas surma eest tohib põgeneda.

Joseph Liechty, Rahuloome mennoniidi perspektiivist: õppetunde Põhja-Iirimaalt, 2. osa.

Tauno Toompuu, Ülestõusmisaja 3. pühapäeva videopalvus „Hea karjase pühapäev“.

Ülemaailmsed usupõhised organisatsioonid kutsuvad üles soolisele õiglusele koroonakriisi ajal.

Vaata, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.