Kes on Piibli uurimise tõsiselt ette võtnud, sel ei hakka kunagi igav. Ikka ja jälle avanevad uued perspektiivid, meie igapäevaelu „mõistlikud lahendused“ seatakse küsimärgi alla. 

Tänases artiklis arutleb õigeusu teoloog dr Eleni Kasselouri-Hatzivassiliadi Piibli üle õigeusu kirikus ja teoloogias nentides, et õigeusu arusaama järgi on Jumala Sõna eeskätt kogemus ja elu Jeesuses Kristuses. Ühtlasi tõdeb ta, et kirikuisade lähenemine Pühakirjale on ühildatav ajaloolis-kriitilise meetodi kasutamisega. Autor nendib: „Isad valgustavad meid Pühakirjaga suhtlemisel ja pakuvad välja asjakohaseid tõlgendusmustreid meie tänapäevase reaalsuse jaoks. Pole kahtlustki, et olles täna siin, oleksid nad töötanud käsikirjade kriitiliste väljaannete kallal ning õppinud heebrea keelt ja arheoloogiat, kui mainida vaid mõnda võimalust. Nad oleksid võtnud ette igasuguse uurimistöö, mis võimaldanuks anda rohkem teavet Piibli kohta. Teisest küljest oleksid nad teinud kõik endast oleneva, selleks et kuulutada evangeeliumi ja juhtida usklikke elama evangeeliumi järgi.“

Igal kristlikul traditsioonil on lisaks Piiblile oma „hermeneutilised läätsed“, mille kaudu piiblitekste mõista ja tõlgendada. Nagu ilmneb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimetusest, on meie luteri kiriku puhul selleks evangeeliumi rõõmusõnumi keskmesse asetamise kõrval luterlikud usutunnistuskirjad. Viimased ei ole ametimõistmist kunagi kesksele kohale seadnud, küll aga hoiatavad selle hierarhilise mõistmise eest ning rõhutavad terve Jumala rahva kaasvastutust kirikuelu korraldamisel ja juhtimisel. Tänases numbris avaldatud kaks arvamuslugu õp Vallo Ehasalult ja õp Tiit Kuusemaalt, kes on ühtlasi EELK kirikukogu liikmed, jätkavad eelmistes numbrites alanud arutelu, mille on toonud kaasa kiriku põhikirja muutmise kava. Õp Tiit Kuusemaa arutleb enda arvamusloos EELK enesedefinitsiooni „vaba rahvakirik“ tähendusvälja ja selle üle, mida see võiks tähendada kiriku struktuuri seisukohast. Õp Vallo Ehasalu mõtiskleb piiskopiameti üle meie, Eesti luterluse ajaloo kontekstis.   

Tänane mõtisklus on pärit Soome Evangeelse Luterliku Kiriku õpetaja Marjaana Toiviaineni sulest ning see ilmus 2017. a Luterliku Maailmaliidu ja Anglikaani Osaduse poolt koostatud mõtiskluste kogumikus „Liberated by God’s Grace: Anglican-Lutheran Reflections“.

Head lugemist!

Juhtkirja foto: Kadri Lääs

Tänases numbris:

Eleni Kasselouri-Hatzivassiliadi, Piibel õigeusu kirikus ja teoloogias.

Vallo Ehasalu, Piiskopiametist ja piiskopkondadest.

Tiit Kuusemaa, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik  – kes me oleme?

Marjaana Toiviainen, Kaastunne.

Tšehhoslovakkia Hussiidi Kirik tähistab tänavu oma sajandat aastapäeva.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.