Arhiiv

Loota on parem kui meelt heita (nr 422/ 10.1.2020)

Foto: Ergo Naab.

Alanud on uus aasta ja me kõik läheme sellele vastu oma lootuste ja ootustega. Loodame kõik, et uus aasta tuleb parem kui eelmine. Lootus ei ole lollide lohutus, nagu ütlevad küünikud, vaid midagi suurt, ülevat ja kaunist. Kristlastena teame me, et Jumal on lootuse Jumal, kes annab meile jõudu loota ka kõige raskemates olukordades ja Ta võib aidata leida meil ka lahendusi.

Tänases Kirik & Teoloogia numbris on artikliks käsitlus 2. Moosese raamatu tekstile, mis jutustab Iisraeli kõrberännakust. Juba kõige varasemast ajast peale on näinud kristlased selles sündmuses kristliku eksistentsi võrdpilti – maailm, milles kristlased rändavad, on otsekui kõrb. Kuigi kõrberännak oli vaevaline ja pikk, lõppes see ometi jõudmisega Tõotatud Maale ning nõnda on meilgi lootust jõuda pärale sinna, kuhu oleme teel – Jumala juurde, kes on nähtava maailma piiride taga ning kes on kõige oleva viimne eesmärk. Kuid ka praegu, teel olles, võime me kogeda Tema abi ja tuge. Nii nagu Moosese sau tõi kaljust välja vee, mis jootis januseid kõrberändureid, on meilgi võimalik kogeda Jumala abi olukordades, milles me enam midagi loota ei julge. Seega ei ole meil põhjust meeleheiteks.

Mitte ainult kirik kui vaimulik suurus rändava Jumala rahvana ei koge raskusi, vaid ka kirik kui maine organisatsioon. Ka praegu, kus käsil on arutelu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirja ja kirikuseadustiku ulatusliku muutmise üle, näeme me raskusi ja probleeme, mis ootavad lahendusi. Nende üle mõtiskleb tänases arvamusloos praost Mart Salumäe, kes on aga optimistlik, sest temagi tunnistab, et kirik on ka organisatsioonina tulnud välja raskustest ja tema elu on kulgenud teisiti, kui pessimistid on ennustanud. Meil on lootust, et nõnda saab olema ka tulevikus.

Oma piltmõtiskluses räägib Urmas Nõmmik elu ainulaadsusest ja väärtusest, vajadusest seda hoida ja jätta enda kõrvale elamisruumi ka teisele. See põhimõte ei kehti ainult suhtumiseses loodusesse, vaid ka inimestevaheliste suhete puhul. Hoidkem siis üksteist ja mingem vastu uuele aastale lootuses, et see, kelle käes on aeg ja igavik, hoiab alanud aastal meidki sellel kõrberännakul, mille nimeks on elu.


Tänasest Kirik & Teoloogia numbrist võib lugeda:

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 3/1: teine pühapäev pärast ilmumispüha 2Ms 17:1–6.

Mart Salumäe, EELK põhikirja muudatuse vajadusest ehk il carnevale è finito.

Urmas Nõmmik, Jalajälg.

12.-14. veebruaril toimub klimaatilist jätkusuutlikkust käsitlev interdistsiplinaarne konverents Norras.


Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka uuendatud 2011.–2019. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English