Läbi aastatuhandete on inimkonna ajalugu kulgenud headuse ja kurjuse pingeväljas. Inimhing on aga just see võitlustander, kus on vastamisi kaks algjõudu, armastus ja vihkamine. Nõnda on ka vastandjõud, mis kujundavad nii iga üksiku inimese elu kui ühiskondade toimimist, rumalus ja tarkus, harimatus ja haridus. Alati saab süüdistada väliseid olusid, riigikorda, rahvajuhte, kasvatussüsteemi, majandust jne, aga oluline on iga inimese enda pingutus, vastutus inimeseks olemise ees, mille hulka kuulub ka haridus, mis kujundab väärtushinnangud, annab teadmised ja oskused, kuidas seda meile antud elu hoida ja arendada headuses ja tarkuses.
Mõtteid haridusest ja kasvatusest, väärtuste kujunemisest jagab EELK haridusassessor Marko Tiitus Ly Ehini ja Tiiu Kuurme poolt läbiviidud intervjuus. Tiitus räägib oma arenguteest, õpingutest ja eeskujudest, ajastu pingest ja mõjudest hariduses. Tema sõnul on hea kui “lapsevanemal, kasvatajal, õpetajal, õppejõul, juhil on kindlad põhimõtted: austus ja lugupidamine oma lapse, õpilase või juhendatava kui subjekti vastu, tema ainulaadsuse tunnistamine ja respekteerimine, alandlikkus, mis tähendab omaenda teadmise ja mõistmise piiratuse ning kasvamise ja õppimise võimaluse ja vajaduse möönmist. Kuid need ei ole niivõrd metoodilised või pedagoogilised põhimõtted ja väärtused, mida saaks rakendada üksnes ametialaselt või mingitest rollidest lähtuvalt, vaid pigem oma inimlikkuse mõistmine ja mõtestamine tervikuna. Haridus on oma sügavamas ja eksistentsiaalses, pragmaatilisest ja instrumentalistlikust tähendusväljast puhastatud olemuses seesama, mida kristlik teoloogia nimetab meeleparanduseks (metanoia) – see pole mitte üksikute pahede vältimine või voorustes edenemine, vaid kogu inimmeele (taju, mõistmise, kogemise, suundumuse ja käitumise) saamine „paremaks“ või „õigemaks“, vanatestamentlikus keelekasutuses õigesse suunda „pöördumine“.”
Tänases ajakirjas avaldame artikli “Munklus varakristlusest keskajani”. Autori Katri Aaslav-Tepandi sõnul on oluline mõista kõrbe ja üksinduse, askeesi ja palve tähendust Uues Testamendis. “Munklus kui kompromissitu Jumala järgimine, palves ja askeesis teenimine, vastandumine tumedatest tungidest lõhestatud maailmale, oli täidetud sügava vaimse sisuga. Munkluse mõju Lääne-Euroopa keskaja kultuurile, nii vaimse kui ainelise kultuuri arengus on raske ülehinnata. Kunst, arhitektuur, muusika, teater, kirjandus, teadus, haridus, põllumajandus, meditsiin jne – ei ole valdkonda, mis oleks keskaegsest kloostrikultuurist mõjutamata. Vaimuelu mõjutasid ka kahtlemata kloostrite ja ülikoolide tihedad suhted, kloostrid olid hariduskeskused, kus õpetati lapsi, munkadel lasus õppimiskohustus, nemad olid oma ajastu haritlaskond, vaimueliit.”
Jutluses “Küsimus tõe järele (Mt 7:15-23)” kõneleb EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu: “Tõde ja eksitus kulgevad mööda meie südame igatsusi, millega oma eluga soovime midagi korda saata. Iga päevaselt saame ja peamegi küsima, millises laevas ma nüüd siis olen. Kuhu suunas ma purjetan? Kas ma ikka teen Jumala Isa tahtmist Jeesuse Kristuse eeskujul või mitte. Selles sõltub, millisest sadamast end päeva lõpus leiame.”
Head kaasamõtlemist!
Tänases numbris:
Katri Aaslav-Tepandi, Munklus varakristlusest keskajani.
Marko Tiitus, Mõtteid haridusest ja kasvatusest.
Tauno Toompuu, Küsimus tõe järele (Mt 7:15-23).
Utsjoel tähistati uue põhjasaamikeelse piiblitõlke ilmumist.
Juhtkirja foto: Kerstin Kask
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
