Foto: Kadri Lääs
Eristused on vajalikud, selleks et süstematiseerida mõttemaailma, kuid sellel võib olla ka äraspidine mõju, sest selline lahterdamine võib ehitada lahutavaid müüre, mis ei piirdu ainult meie mõtete, uskumuste ja veendumustega, vaid kanduvad üle ja eraldavad meid ka päriselt füüsilises maailmas. Reformatsioon tähistas murdelist aega Euroopa ajaloos, mis tõi endaga kaasa suuri muutusi nii kiriku- kui ühiskonnaelus, nii müüride lammutamist kui ka uute püstitamist, olulisi eristusi, aga ka eraldusjooni. Sellest, kuidas teatud reformatoorsed rõhuasetuste muutused mõjutasid ja muutsid keskaegset maailmapilti, kirjutab tänase Kirik & Teoloogia lehenumbris Augsburgi ülikooli süstemaatilise teoloogia ja oikumeenika professor dr Bernd Oberdorfer. Ta vaatleb Lutheri käsu ja evangeeliumi eristamise ning kahe riigi õpetuse mõju läbi ajaloo ning mil viisil on need reformatsiooni ideed kujundanud ühiskonda. Artikli teine osa ilmub järgmise nädala lehenumbris.
Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Toomas Jürgenstein arutleb oma arvamusloos eraldusjoonte üle usu ja mõistuse piirimaal. Inimloomust iseloomustab Jürgensteini sõnul soov Jumalat mõistuse abil mõõta, kuid need püüdlused põrkuvad vastu inimliku küündimatuse piiri Jumalat tema suuruses mõista või haarata. Sellele vaatamata on Jürgensteini sõnul uskumine „eelkõige teel olemine millegi suurema ja võimsama mõistmise poole ning sellel teel tuleb küsida julgeid küsimusi ja vajadusel ka oma seniseid seisukohti korrigeerida“. Ühtlasi tutvustab Jürgenstein oma peagi ilmuvat raamatut „Kes Sa oled taevas“, milles ta avab kristluse keskseid seisukohti tänapäevases keeles ja tänapäevaste näidetega.
Tänase lehenumbri jutlus prof Jaan Lahe sulest räägib tänamisest ja tänulikkusest kõige eest, mis meie elus on, sest seda tahab meilt Jumal. Sellise radikaalse üleskutse esitab apostel Paulus 1. kirjas tessalooniklastele. Selline tänulikkus ei saa olla lihtsalt hetkeemotsioon, nagu me tavapäraselt tänulikkust mõistame. Pealegi seisame elus sageli silmitsi ka ebaõnnestumiste ja kannatustega, mille eest tänulik olla pole just lihtne. Ehk siis Pauluse üleskutse mõistmiseks on meil samuti vajalik teha oluline eristus, mis aitab meil mõista seda kõikehõlmavat tänulikkust, mis peaks Lahe sõnul olema kristlase püsiv hoiak maailma ja elu suhtes ning tulenema veendumusest, et „kõik olev tuleb Jumala käest ja on võimalik vaid tänu sellele, et on Jumal.“
Head lugemist!
Tänases numbris:
Bernd Oberdorfer, Käsk ja evangeelium ning kaks riiki: luterlikud eristused uues valguses, 1. osa
Toomas Jürgenstein, Kui kaugele mõistus ulatub?
Jaan Lahe, Üks lugu tänulikkusest (1Ts 5:18).
EELK Usuteaduse Instituut kutsub avalikule külalisloengule kristlikust teoloogiast kui teadusest
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
