„Need sõnad jätan teile.
Raiuge nad oma südamesse
kodus ja teed käies,
voodisse heites ja voodist tõustes
korrake neid oma lastele.

Või muidu langegu maja teile kaela,
murdku teid tõbi,
teie lapsed pööraku pale teist ära.“ (Primo Levi, Kas see on inimene, 2019)

Selle sõnumi on jätnud meile – nimelt meile, „kes [me] ela[me] turvaliselt soojades majades“, „kes [me] õhtul koju tulles leia[me] eest sooja toidu ja sõbraliku näod“ – surmalaagris ellujäänud mees. Või muidu mis? Me mitte lihtsalt ei unusta, mida meie oleme teinud või mida meile on tehtud, vaid me unustame, kelleks me võime saada – kannatajaks või vaenajaks. Levi kirjutab, et „on inimese esmane kohus käepäraste vahenditega järgida oma eesmärke, ja kes eksib, maksab selle eest; seepärast ei jää mul üle muud, kui pidada seaduspäraseks asjade edasist käiku“. Kes ei võitle vähikäigu esimeste sammude vastu, see peab varem või hiljem nendele käikudele alla jääma või ise kedagi alla ajama – seda nimetab Levi seaduspärasuseks.

Stuttgarti ülikooli doktorant Elisha Salivon käsitleb oma artiklis Itaalia juudi Primo Levi elukäiku ning tema juba 1947. aastal raamatuna välja antud Auschwitzi surmalaagri mälestuste tähtsust. Ta asetab Levi isiku ja kirjandusliku tegevuse holokausti mälestamise vastuolulisse temaatikasse. Viimase kohta saab lugeda järgmise nädala Kirik & Teoloogiast.

Åbo Akademi sotsioloogiaprofessor Mikko Lagerspetz käsitleb sel aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitstud Ege Lepa doktoriväitekirja „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“. Sealt ilmneb, et usu kaudu seotud kogukonnad, isegi väikesearvulised, ei pruugi olla kaugeltki ühtsed ja pingevabad. Inimesed ei ole mitte üksnes usulised olendid, vaid ka kultuurilised olendid – ja ühte usku kuuluvate inimeste usukultuur võib oluliselt erineda. Saame lugeda, et just selline on olukord ka Eesti moslemite seas. 

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Audru Püha Risti koguduse õpetaja Tiina Janno kirjutab jutluses lahusolekust ja hüvastijätuvalust, mida on ilmselt kõik inimesed kogenud. Seda kogesid ka Jeesuse jüngrid, kui nende õpetaja oli lahkunud, oli surmatud. Seda on kogenud ka uskujad – on tundnud, et Jumal justkui viibiks eemal, oleks kättesaamatu. Milline on Jumala vastus ja tõotus Kristuses?

Avaldame ka Euroopa Kirikute Konverentsi ja Eurooa Kirikute Rändekomisjoni poolt koostatud abimaterjali Europarlamendi valimisteks.

Head lugemist!

Tänases numbris:

Elisha Salivon, Primo Levi holokausti mälestamise kontekstis, 1. osa.

Mikko Lagerspetz, Üks islami kogudus, mitu kogukonda.

Tiina Janno, Lahkumine, mis tõi lohutuse ja selguse (Jh 16:5–15).

Euroopa – see on meie tulevik. Abimaterjal Euroopa Liidu valimisteks aastal 2019.

Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik sai uue piiskopi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.