„Mine sa ühte teed pidi, mina lähen teistpidi, kui leiame üksteise, ei ütle sõnagi.

Kes näeb meid, mida ta ütleb? Ta mõtleb, et oleme üksteisele võõrad.

Oleme võõrad ning armastame üksteist, kui kuskil kohtume, kallistame.

Olen sinuga hädas, süda nutab sinu pärast, süda nutab sinu pärast, ma kohe suren sinu pärast. Ma kohe suren sinu pärast…”

Need on ühe ungari rahvalaulu sõnad, mida meile vahendab oma ettekandes, mis peetud Eesti Piibliseltsi aastakoosolekul, Kinga Marjatta Pap, kes on Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Tamas Fabiny nõunik. Ta räägib vastuseisudest eilses ja tänases ühiskonnas ning kirjeldab, kuidas Jumala sõna on leidnud koha ungari- ja mustlaskeelsetes rahvalauludes, kirjanduses, jutlustes, agenditoimikus ning tänapäeva poliitilises kõnepruugis. Ta tõdeb, et vaimuliku ja ilmaliku valdkonna erisuse küsimused on pidevalt meie ees ning me peame iga kord neid lahendama, lähtudes oma südametunnistusest ning teoloogilistest tõekspidamistest. Ning kui lähemegi kahte teed pidi, siis tegelikult kuulume siiski kokku ning tunneme valu, kui peame üksteisest lahus olema.

11. mail on teoloog Alar Laatsi 65. juubelisünnipäev. Sel puhul avaldame Laatsi enda sulest loo, milles on juttu ristiusust ja humanismist: „Ristiusu Jumal on ka looja Jumal. See loomine on inimesekeskne. Inimene on teatud moel selle loodud maailma tsentrumis. Sellele viitab Piibli loomislugu Vana Testamendi alguses. Aga palju olulisemaks viiteks sellele on lugu Kristusest. Jumal ei saanud mitte taevatäheks, mitte bakteriks ega ka mitte aatomituumaks. Jumal hakkas inimeseks. See inimese loodu keskmeks olemine ei tähenda aga isandana valitsemist. Eelkõige tuleks seda mõista vastutusena ning vajadusel ka enesest loobuva vastutusena kogu loodu eest. Kristlik suhtumine maailma eeldab humaansust ülejäänud maailma suhtes.”

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegium soovib meie kauaaegsele ja viljakale autorile palju õnne ja õnnistust!

Emadepäeva jutluses „Vestlused teed käies” (Lk 24:13-15) kõneleb Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari õppejõud Meeli Tankler: „Kui mõtlen emadele ja lastele (sest emadega kuuluvad ju ikka lapsed kokku), siis mõtlen paratamatult lugematutele vestlustele, mida emad ja lapsed teed käies või kodus argiseid toimetusi tehes omavahel peavad. Aga emadepäeval on ehk õige hetk küsida, kas need vestlused, mida lapsed ja emad omavahel peavad, on sellised vestlused, millest ka Jeesus võiks tulla osa võtma?”

Head kaasamõtlemist!

Tänases numbris:

Kinga Marjatta Pap, Elame Jumala riigis, ehk kontekstuaalne piiblitõlgendus Ungari näitel.

Alar Laats, Ristiusk ongi humanism.

Meeli Tankler, Vestlused teed käies (Lk 24:13-15). Emadepäeva jutlus.

Euroopa päev: Euroopa tulevikku kujundavad ühised väärtused

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.