Nagu viimastel aastatel tavaks, on ühtekokku kolm nädalalat – jõulupühade eel, Suurel Reedel ja jaanipäeva eel –, Kirik & Teoloogia toimetuse töös hingetõmbe hetk. Ühes väikese toimetusepoolse mõtisklusega tõstetakse veel kord esile eelnenud, tavapärasest mahukama numbri lood, mis olid seotud ka juba lähenevate pühadega. Kõigil ülejäänud aasta nädalatel ilmub Kirik & Teoloogia tavapärasel moel.
Suurt Reedet tähistatakse, kuna Suure Reede sündmused on tähendusrikkad. Kas ikka on? Mispärast – mis mõttes – tähistada Suurt Reedet? Seda kindlasti ei pruugi teha. Suur Reede ei pruugi mulle midagi tähendada; või tähendab – tähistab – see minu jaoks midagi, mis tegelikult ei vääri tähistamist. Kristlikus traditsioonis tähistatakse Suurt Reedet. Miks? Kas Suur Reede on Jeesuse hukkamise ja surma tähistamine? Tema ristisurma mälestamine ja meenutamine? Kas Suur Reede on aasta kõige kurvem päev – kõige suurema leina päev, kuna see on Jeesuse surma päev? Kas Suur Reede on aasta kõige kurvem päev – kõige suurema leina päev, kuna selles päevas kristalliseerub ja òn fookuses minu luhtumine inimesena – see, et olen osaline ja kaassüüdlane Jeesuse surmas? Niisiis, kas Suur Reede tähendab-tähistab minu ja meie pattu – selle tõsiseltvõtmist ja tunnistamist? Elusuhteid lõhkuvate ja eluhävitavate vägede ja tungide tegelikkuse kibedat tunnistamist?
Kristlik usk tähistab Suurt Reedet, sest usu silmadele tähistavad Suure Reede sündmused päästesündmust – need viivad meid päästesaladuse südamesse. Uue Testamendi evangeeliumijutustusi Markuse, Luuka, Mattuse ja Johannese järgi on iseloomustatud pika sissejuhatusega kannatuslugudena. Need on tõepoolest jutustused, mida läbib algusest peale passiooni motiiv. Just nõnda jutustatakse rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Asjaolu, et Jeesuse elulugu – seda kannatusmotiivist kantud ja ristisurmas lõppevat-tipnevat lugu – hakatakse jutustama rõõmusõnumina, oleks mõeldamatu ilma kogemuseta, et Jeesus on ülesäratatud. Jeesus on ülestõusnud! Ta on tõesti ülestõusnud! Ristilöödu elab! Sõna ristist (1Kr 1:18) on evangeelium!
Niisiis, Suure Reede tähistamine osutab päästesaladuse südamesse, kuid sellises tähenduses, s.t kristliku usu pühana, oleks see mõeldamatu ilma ülestõusmispühadeta. See aga tähendab, et Suure Reede kristlikku tähendust mõistame üksnes siis, kui tähistame Suurt Reedet päästesündmusena. Üksnes niisugusel horisondil – evangeeliumi ehk armusõnumi horisondil – on võimalik kõneleda tõeliselt kristlikult kannatusest, surmast, patust, ebaõiglusest, ebainimlikkusest jne. Seda taipamist on Eesti luterlikus traditsioonis suurepäraselt peegeldanud Suure Reede jumalateenistuse tähistamine armulauajumalateenistusena. Suur Reede on olnud Eestis sajandeid kirikuaasta suurim „lauapüha“. Rist ja armulaud on tihedaimalt ja sisimalt seotud!
Suurt Reedet tähistatakse Ristilöödu kohalolus ehk ülestõusmispühade rõõmu väes, kindlas lootuses surma igavesele äravõitmisele. Suure Reede sõnum on mitmemõõtmeline ja tähendustelt rikas, kuid ennekõike on Suure Reede sõnum rõõmusõnum. See sõnum kõneleb Jumala ligiolust päästjana meie luhtumises, kannatuses, olemise mõtte kadumises, surma ja jumalatuse pimeduses. Suure Reede ja ülestõusmispühade tähendused on sisemiselt niivõrd põimunud, et nende kronoloogiline jaotamine kurbuseks ja leinaks ühelt poolt – aasta kurvim päev, suurim leinapäev – ning rõõmuks teiselt poolt – suurim rõõmupüha – pigem ähmastavad kummagi sisu ning varjutavad evangeeliumi tõde ja ilu. Suure Reede tähistamises usupühana sisaldub juba ülestõusmispühade julgus ja rõõm, ülestõusmispühad kätkevad aga Suure Reede sündmuste sügavust – üles on äratatud Ristilöödu!
Viimati ilmunud lood:
EELK perikoopide abimaterjal 2/11: suur reede (Lk 23:32–46).
EELK perikoopide abimaterjal 2/12: ülestõusmispüha (Lk 24:1–12).
Kadri Lääs, Jumala tee inimese juurde viib Jumala juurde tagasi.
Annika Laats, Jumal pöördub sinu poole. Ülestõusmispühade jutlus (Jh 20:11–18).
Kiriku tegevus ja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
