Foto: Kadri Lääs

„Teoloogid on kangakudujad.“ Nende sõnadega alustab tänases ajakirja Kirik & Teoloogia lehenumbris artiklit üks meie kaasaja tähelepanuväärsemaid protestantlikke teolooge Vítor Westhelle, kes lahkus möödunud aastal meie keskelt igavikku. See, milline kangas hiljem välja paistab, sõltub paljudest asjaoludest ja elementidest, mille puhul Westhelle keskendub teoloogia tegemise kontekstile või teisisõnu kontekstuaalsele teoloogiale. Kontekstuaalne lähenemine teoloogiale või Piibli eksegeesile osutab asjaolule, et ühelt poolt nii teksti tähendus kui ka selle hilisem realiseerumine kuulaja või vastuvõtja jaoks sõltub tingimustest, milles teksti koostatakse ja loetakse. Westhelle toob näiteid, kuidas kontekst meie arusaami mõjutab ning peatub ka sellise lähenemisviisi kriitikal. Artikkel on esmakordselt ilmunud 2012. aastal Luterliku Maailmaliidu Piibli hermeneutika teemale pühendatud kogumikus.

Sõnumi kontekstuaalsusest tulenevate probleemidega seisid silmitsi ka Jeesus ja tema jüngrid. Seda juba selles mõttes, et Jeesuse sõnad omandavad täiesti erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kelleks tema järgijad Jeesust peavad. Jeesuse lähedal olemine ja tema kõrval kõndimine ei taga veel automaatselt selle taipamist, kes ja milleks nendega kõneleb. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse abiõpetaja Kristo Hüdsi toob oma jutluses meile eeskujuks pimeda mehe, kelle meeleheitlik tervenemise soov pani teda viimase lootusega Jeesuse poole pöörduma ja mõistma, et tema ees seisab Eluandja ise ning kõik hea, mis me selles elus kogeme, on kingitus Jumalalt, mille eest igal päeval tänulik olla.

Väga konkreetse näite vastuvõtva kontekstiga arvestavast kuulutusest toob lugejani tänase lehenumbri arvamuslugu, mille autorid on EELK diakooniasekretär Kadri Kesküla ja EELK õpetaja Tiina Ool, kes vastutab EELK-s intellektipuudega inimeste vaimuliku teenimise korraldamise eest. Nad tutvustavad, milline on see „kangakudumine“ intellektipuudega inimeste keskel, kus sõnumi kuulutamine ja vastuvõtmine võib olla harjumuspärasest erinev, kuid võimalik ja vajalik sõltumata inimese intellektuaalsetest võimetest või füüsilistest eriomadustest. Kesküla ja Ool leiavad, et kirik võiks erivajadustega inimeste olukorra parandamise osas võtta ühiskonnas eestkõneleja rolli, tehes kuuldavaks nende hääle, kes  ise ei saa enda eest seista, ning toetades erinevaid algatusi, mis annaksid neile inimestele suurema iseseisva toimetuleku võime.

Head lugemist ja kangakudumist!

Tänases numbris:

Vítor Westhelle, Efektiivset konteksti uurides – Lutheri kontekstuaalne hermeneutika, 1. osa.

Tiina Ool, Kadri Kesküla, Teekaaslased.

Kristo Hüdsi, Jumala armastuse ohvritee (Lk 18:31-43).

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!