Arhiiv

Aeg on (nr 372/ 25.1.2019)

Foto: Karin Kallas

Palju tsiteeritud Vana Testamendi Koguja raamatus kirjutatakse: „Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul.“

Nii on. Küllap leiab iga inimene mõne või isegi mitu näidet oma enese elust, et seda Piibli tsitaati illustreerida. Enamasti mõistame ja mõtestame aega ikka tagasi vaadates, ajaloolisest perspektiivist. Suurem väljakutse on mõista ja tajuda käesolevat hetke: mis on see, millega täna alustada või mis unustada? Vastuste leidmine nõuab julgust ning otsustus- ja vastutusvõimet. Kõik tänase Kirik & Teoloogia lood pistavad omal moel selle küsimusega rinda.

EELK peapiiskop Urmas Viilma tugineb artiklis oma magistritööle ning kirjutab Tallinna Toomkooli taasasutamisega seotud väljakutsetest. otsustusprotsessidest ja põhimõtetest. Artikkel on pühendatud sel aastal tähistatavale ajaloolisele sündmusele – Tallinna Toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale.

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Kreet Aun jagab oma arvamusloos kogemust aja erinevate dimensioonide avaldumist bibliodraama meetodi rakendamisel. Ta kirjeldab, kuidas on bibliodraamas võimalik kogeda aegade vahel liikumise tegelikkust: „Bibliodraamas on alati kohal kaks aega – kaasaeg ja Piibli aeg./…/ Kehatöö ja loovmeetodid aitavad iseendaga toime tulla ja töötoas kumuleeruvast aegade vahel liikumise pingest vabaneda. Kuigi tolles hetkes kurnav, sünnivad sellisest aegade vahel liikumisest koos loovvahendite loodud mälestustega hilisemas reflektsioonis parmad leiud ja pihku jääb nii mõndagi.“

Eesti Piibliseltsi piiblitõlkeprojekti koordinaator Ergo Naab vaeb oma jutluses Kaana pulma imet toimumisajas ja kaasajas ning otsib ajastuid ületavat ja ühendavat ühisosa armastuses: „Nii nagu me pole suutelised veest veini tegema, pole me ka võimelised omast tahtest armastust produtseerima. Seda antakse suveräänselt, see tuleb ülevalt, saabub transtsendentsusest ja eirab kitsarinnalisi inimlikke konventsioone.“

Head lugemist ja aja kogemist!

 

Tänases numbris:

Urmas Viilma, Tallinna Toomkooli taasasutamine XXI sajandil, 1. osa.

Kreet Aun, Aeg bibliodraamas.

Ergo Naab, Raamitud pilt raamideta armastusest (Jh 2:1–11).

Luterliku Maailmaliidu uus liige: Ühendatud Evangeelse Kiriku Luterlik Sinod Kuubas.

 

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email

Iganädalane uudiskiri

Toeta ajakirja ilmumist!

English