Foto: Nils Kuhn
Jõuluajal on rikkalikult maitsta ja vaadata. Jõulusöögid, valguse ja pimeduse mäng, kuusesära, kingitused ja rõõmsad näod – maitske ja vaadake! Kuigi see kõik võib puudutada meid sügavalt, kinkida rõõmu ja rahu, on sellel veelgi sügavam põhi, see kõik viitab lõputult sügavale, meie olemise viimseid süva- ja salakihte puudutavale üleskutsele: „Maitske ja vaadake, et Issand on hea!“ (Psalm 34:9). Jõuluajal võime me maitsta Jumalat ennast, me võime näha ja maitsta maailma sügavat, tervet loodut kandvat saladust.
Nii kirjutab ka EELK Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna dekaan ja Uue Testamendi professor Randar Tasmuth oma jõulujutluses: „Koos Kristusega [oleme] ka meie saanud Jumala andide pärijateks … Usu pärand on rikkalik, selleks on Jumala rahu, Jumala ligiolek ja Jumalalt saadud tarkus selle maailma segamini läinud olukordade paremaks lahendamiseks ja õnnistuserohkeks elukorralduseks“. Jõulud tähendavad, et me võime tõepoolest maitsta Jumala enda rahu, tema enda ligiolekut ja tarkust. Me võime laulda ja rõõmustada, et Issand on hea!
Inkarnatsiooni tähenduskihte avab meile tänases jõulunumbris EELK emeriitõpetaja doktor Toomas Paul. Tutvustades Prantsuse mõtleja Rémy Brague’i hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut „Euroopa, rooma teed“ kirjutab ta: „Profaanse maailma sünd, mis ilmalikustumise üldse võimalikuks teeb, saab aset leida vaid alal, mille taanduv jumalikkus on vabaks jätnud. Ja kristluses toimub see taandumine samaaegselt jumalikkuse kontsentreerumisega ühte ainukordsesse figuuri. Siin on taas tegemist selge paradoksiga: pühadus ei taandu mitte kuhugi kättesaamatusse transtsendentsusesse /…/ Vastupidi, ta taandub, sest on täielikult antud“. Tänu jõululapse sünnile võime me seetõttu Jeesust maitstes uutmoodi maitsta ja näha ka tervet maailma. Inkarnatsioon ilmalikustab maailma, ent varustab samas inimese jumaliku, lõputu väärikusega.
Maitsma ja vaatama, aga ühtlasi selle tabamatust mõistma kutsub meid selle jõulunumbri piltmõtisklus. „Vaid enesele suunatud silm otsib pidevalt uuendusi endale ja oma omandusele, märkamata, et iga järjekordne hingetõmme ongi uus olukord“. Tõepoolest, kui raske võib olla uue, tõelise elu ja iseenda märkamine! Kui raske võib olla õige märkamine ja keskendumine! Ja ometi võime me teada sihti, isegi kui vaid õiges valguses, tuulehoo või jäljena lumel.
Tasakesi maitsta ja mõttega lugeda tasub kindlasti ka tänases numbris avaldatud EELK perikoopide abimaterjali vana-aasta õhtuks (Lk 13:6-9) ja uusaastapäevaks (Lk 2:21).
Kirik & Teoloogia toimetus soovib kõigile rahu ja rõõmu Jeesuslapse sünni üle. Avage oma südames määratu kingikott, maitske ja vaadake, et Issand on hea!
Tänases numbris:
EELK perikoopide abimaterjal 2/4: vana-aastaõhtu (Lk 13:6–9).
EELK perikoopide abimaterjal 2/5: uusaastapäev (Lk 2:21).
Toomas Paul, Inkarnatsiooni tähendusest.
Randar Tasmuth, Jumala andide pärijad (Hb 1:1-4).
Grace, Pimeduse vajadus.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
