Fotol Anu Raua kootud altaripõll Tartu Jaani kirikus. Foto: Kerstin Kask
Eesti rahvas on omamoodi hariduseusku: iga kooliaasta esimene päev toob ootusärevuse hinge ka neile, kes otseselt enam kooliga seotud pole. Aina enam kohtame haridusmaastikul kogukondlike ja väärtuspõhiste koolide rajamist, aina enam diskuteeritakse avalikkuses hariduse sisu ja tähenduse üle. Kristliku hariduse ning hariduse ja kristluse suhte üle on mõeldud kogu Eestimaa kooliajaloo vältel. Ajakirja Kirik &Teoloogia käesolev number annab sellesse oma panuse.
Artikli „Kristlike koolide asutamine iseseisvuse taastanud Eestis“ on kirjutanud EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes oli üks Tallinna Toomkooli rajamise eestvedajatest. Tänases numbris avaldame artikli esimese osa, mis on koostatud EELK Usuteaduse Instituudis 2018. a kevadel kaitstud magistritöö „Iseseisvuse taastanud Eestis luterliku üldhariduskooli loomine Tallinna Toomkooli näitel“ põhjal ning milles keskendutakse kristlike koolide loomise esimesele lainele aastatel 1988–1994: „Eesti iseseisvuse taastamisele 1991. aasta suvel eelnes mõneaastane periood, kus kristlikud küsimused ja teemad olid pärast poole sajandi pikkust nõukogude okupatsiooniga kaasnenud avalikku ja ametlikku ateistlikku halvustamist rahvusliku ärkamise kõrval uuesti loomulike ühiskondlike küsimustena positiivse tähelepanu all.“
Arvamuslugude rubriigis ilmub sel korral kaks lugu, mis mõlemad on seotud kristlike koolide rolli ja tegevusega nüüdisaegses ühiskonnas. Eesti Kristlike Erakoolide Liidu juhatuse liige Tarvo Siilaberg kirjutab artiklis „Kasvav Eesti Kristlike Erakoolide Liit seisab oma koolide jätkusuutliku arengu eest“ kristlike koolide ees seisvatest väljakutsetest ning koostööst nendega hakkama saamisel. Ta nendib, et üleeuroopalises võrdluses on liit erandlikult positiivseks näiteks ka protestantlike, katoliiklike ja ka õigeusklike koolide koostööst. Tartu Luterliku Peetri Kooli asutaja ja kaplan ning EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp kirjutab kristlike koolide rollist ühiskonnas: „Selleks, et elusorganism saaks kasvada ja areneda, on tal vaja juuri, millega juurduda./…/ Kindlasti ei taha me siinkohal vastanduda – oma juuri on võimalik leida ja hoida ning juurduda ka mittekristlikus üldhariduskoolis käies. Meie pakume lihtsalt lisavõimalust neile peredele, kes seda soovivad. Kes soovivad tuge oma laste kristliku või ka mittekristliku identiteedi leidmisel. Oluline on luua selleks aeg ja koht ning anda sõnavara.“
Jutluse eelolevaks igavikupühapäevaks on kirjutanud Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, kes kutsub kaasa mõtlema Jeesuse sõnade üle: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“ „Kõige hämmastavam on aga see, et Jeesus kohtumõistjana samastab ennast vaeste ja kannatajatega. Inimene võib vaesena, haigena, kodutuna, vangisolijana kergesti hakata arvama, et ta on Jumala pooltki hüljatud, et Jumal on , nii nagu inimesed, temast lõpmata kaugel ja tema on ihuüksi siin külmas maailmas. Jeesus ütleb – ma ei ole teist kaugel. Ma pole ka teie lähedal. Ma olen teis ja kui keegi tuleb ja aitab teid, sirutab teile teie hädas abikäe, ütleb teile lohutava sõna, siis teeb ta seda ka mulle.“
Inspireerivat lugemist!
Tänases numbris:
Urmas Viilma, “Kristlike koolide asutamine iseseisvuse taastanud Eestis” (1.osa).
Tarvo Siilaberg, “Kasvav Eesti Kristlike Erakoolide Liit seisab oma koolide jätkusuutliku arengu eest”.
Triin Käpp, “Kristlike koolide roll ühiskonnas”.
Jaan Tammsalu, “Lootuse pärijad” (Mt 25:34).
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
