Foto: Kerstin Kask

Kunstiteos võib puudutada meid nii sügavalt, et on tunne, et oleme osalised milleski jumalikus, milleski, mis on meist endist suurem. Inimese loomisvõime on Looja and ja igasuguse kunstiloomingu sünni juures on see alati varjatut, seletamatut. Ja samas me püüame mõista, sõnastada, mis on see „miski”, mis teeb ühest teosest hingepuudutava, meie olemise tuuma tungiva jumaliku väe avalduse.

Ka hea kirikulaul on kunstitöö, kirjutab Kirik & Teoloogia toimetuse liige Johann-Christian Põder. See „võib puudutada sügaval moel inimese eksistentsi. See võib kanda häälestust ja atmosfääri, milles kohtuvad jumalik ja maine. Ei jumalik reaalsus ega inimelu pole lõpuni kirjeldatavad või mõisteliselt avatavad. Usu- ja elukogemused juurduvad aga sügaval ja otsivad sobivat artikulatsiooni.”

Artiklite rubriigis avaldame  Kirik & Teoloogia toimetuse liikme Thomas-Andreas Põderi  ettekande „Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast”, mis peeti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Tema sõnul pole „kirikulaul üksnes laul, mille kaudu väljendame oma taotlusi ja pühendumist, oma mõtteid, kogemusi ja tundeid, vaid see on ka laul, mille kaudu Kristus ise, kolmainu Jumal kingib ennast, uuendades ja kujundades nii ümber meie südame ja elu.”

Jutluse „Evangeeliumi partnerid” (Fl 1:5–11) autoriks on Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Ergo Naab. „Kas see, kes on vabaks mõistetud, ka tunneb end vabana? Kas ta on vabaduse kaasosanik? Paraku on meil ühiskonnas palju silmale nähtamatuid müüre. Sotsiaalsed seinad osutuvad sageli psühholoogiliselt palju tugevamaks eraldajaks kui kivist või betoonist müürid. Inimestel on reaalselt nagu kõik õigused olemas, inimõigused ja võrdsus, aga ühiskond on võtnud vaikimisi hoiaku, et need ei kehti. See on kummaline pahupidi olukord: Seadus justkui andestab aga inimesed ei andesta; õigus on, aga õiglust ei ole.”

Avaldame ka igavikupühapäeva perikoobi (Ilm 20:11–21:1) abimaterjali, kust saame mh lugeda, kuidas erinevad igavikupühapäev ning surnutepüha, mis ajaliselt langevad kokku.

Head lugemist!

Tänases numbris:

EELK perikoopide abimaterjal 22: Ilm 20:11-21:1 (igavikupühapäev).

Thomas-Andreas Põder, Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast.

Johann-Christian Põder, Kirikulaul, atmosfäär ja võimutahe.

Ergo Naab, Evangeeliumi partnerid (Fl 1:5-11).

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.