„Sügavaim inimlikkus” – 80 aasta eest suri kunstnik Ernst Barlach

ISSN 2228-1975

Uudised ja oikumeenia

„Sügavaim inimlikkus” – 80 aasta eest suri kunstnik Ernst Barlach

Toimetus ⋅ 12. oktoober 2018

„Hõljuv: Der Schwebende“, foto: Wikipedia CC/J. Burkhardt-Plückhahn

Skulptuuridega nagu „Hõljuv“ ja „Lugev kloostriõpilane“ lõi Ernst Barlach meid tänaseni kütkestavad kunstitööd. Neid ümbritseb suur inimlik väärikus – ja suur üksindus.

„Kunsti puhul on tegemist sügavaima inimlikkusega.“ See lause skulptor ja kirjanik Ernst Barlachilt iseloomustab tema loomingut, mis püüdis väljendada ajatult kehtivat. Seejuures ei peljanud 1870. a sündinud kunstnik kriitilist pilku oma kaasajale. 80 aasta eest, 24. oktoobril 1938, suri Barlach Rostockis südamerabanduse tõttu. Tema skulptuurid, joonistused ja arvukad draamatükid peegeldavad sotsiaalset häda ja astuvad vastu ühiskondlikele konventsioonidele. Tema skulptuure võib leida nii roomakatoliku kui evangeelsetes kirikutes, näiteks Kölnis, Marburgis, Bremenis, Lübeckis, Kielis, Münsteris, Magdeburgis või ka Güstrowis, mis oli alates 1910. a Barlachi elupaik.

Güstrowi toomkirikus ripub tema tuntuim pronksskulptuur „Hõljuv“, mille Barlach lõi algselt mälestusmärgiks Esimeses maailmasõjas hukkunutele. Güstrowi kunstitöö puhul on tegemist siiski koopiaga: originaal eemaldati 1937. aastal kirikust ja kasutati Teises maailmasõjas suurtükkide valmistamiseks. Natsid, kes Barlachi skulptuuri „mandunud kunstina“ („entartete Kunst“) ära keelasid, ei suutnud seda siiski hävitada. „Hõljuva“ algne töömudel elas sõjapöörise üle ja alates 1952. aastast ripub ühes Kölni kirikus skulptuuri teistkordselt valatud versioon. Selle põhjalt valmis aasta hiljem omakorda Güstrowi pronkskuju. „Hõljuvat“ peetakse Barlachi võtmetööks. Sümboliseerides üleskutset sõja ja vägivalla vastu, oli see kunstitöö revolutsiooniline uuendus. Sõjamälestusmärkide eesmärk oli toona tavapäraselt hukkunute õilistamine ja ärgitus heroiliseks kangelassurmaks. Seetõttu pole ime, et natsionaalsotsialistid lasid 1937. a Barlachi mitteheroilise „Hõljuva“ ja paljud tema teised tööd eemaldada.

„Rändaja tuules: Wanderer im Wind“, foto: Wikipedia CC/ Wolfgang Sauber

Kuigi Barlach oli veel 1934. a kirjalikult kinnitanud, et ta kuulub „juhi järgijate hulka“, kuulutasid natsid tema kunsti samal aastal „mandunud kunstiks“ – seda eriti ka skulptuuri „Rändaja tuules“ („Wanderer im Wind“) tõttu, millega ta vastandus natsionaalsotsialistlikule ideoloogiale. Barlach jätkas siiski loometegevusega, pühendudes jätkuvalt üksikisiku eksistentsiaalse üksinduse teemale. Tema loomingu põhimotiivideks olid põlatud, muserdunud ja hädasolijad, inimesed ühiskonna äärealadelt.

„Kõige taga varjab end Jumal ja igal pool on kitsad praod, millest ta välguna läbi paistab,“ on Barlach ütelnud. Ta oli väga sügava religioosse mõõtme ja meelega kunstnik, hoides samas kristliku-kiriku traditsiooni suhtes teatavat distantsi.

Saksamaale Güstrowi sattudes tasub külastada Barlachi ateljeed. Sealsesse kogusse kuuluvad umbes 320 plastilist tööd, 1400 joonistust, 200 trükigraafikat ning 100 visandiraamatut ja kirjanduslikku käsikirja. Güstrowi Püha Gertrudi kabelis leiab lisaks ka näituseruumi, kus võib näha „Lugevat kloostriõpilast“ (1930) ning 1937. a valminud puitskulptuuri „Kahtleja“.