Foto: Karin Kallas

Kui panna kokku Riik ja Kirik, siis peaksime saama „tervise ja vara” kristluse – kui me Jumalat austame, siis Ta õnnistab meid. Ja laulame: Kristlane olen ja kristlaseks jään, / kui mind kristlaseks loodi. / Kristlane olla on uhke ja hää / vabalt Jeesuse moodi. / Jah, just nõnda, vabalt Jeesuse moodi.

Omamoodi ongi Riik ja Kirik ühinenud. Luterlane ütles – või ütleb –, et peame jõudma Euroopa viie rikkaima riigi hulka. See üleskutse on muidugi kalvinistlik (kui juba üksikinimene on pluralistlik, siis on seda ka ühiskond). Sellest lähtudes peame tunnistama, olemata viie rikkaima hulgas, et me pole piisavalt Jumalat austanud – ei ole meil tervist ega vara, st et vireleme siis edasi.

Mitte ainult ihutervist napib meil, vaid eelkõige vaimutervist. No milline vaimult terve inimene läheb ja küsib mittekristlaselt (nt ateist, Kiriku vaenlane, kristluse vastane, moslem, juudalane, maausuline, kapitalist, kommunist, sotsialist, patrioot) raha eesmärgiga kuulutada-tunnistada talle Kristust? Anna mulle raha, ja ma tunnistan-kuulutan Sulle Kristust. Ahjaa, juba selline küsimine on Kristuse tunnistamine-kuulutamine, sest seda teeb kristlane! Raha saab ju küsida ainult kristlastelt oma kultushoonete säilitamiseks ning misjoniks. Vähemalt oleks see aus ja kristlikult õiglane, ilus ja hää. Jah, eluraskused, oh need eluraskused, need pakuvad meile kompromisse. Ja me julgeme hädaldada, et ühiskond pole ikka veel kristlik. Me ju tegime suurpalvetamise Eesti eest Kristuspäeval. Ei, kristlased ei hädalda, nad teostavad misjonit – austavad Jumalat. Maailm, kristlased on hädas, palun aidake neid oma palvete ja rahaga.

Käesolevas, tänases Kirik & Teoloogia numbris on need teemad päevakorral – kristlik kuulutus-tunnistus, misjon, Jumala kutse.

Artiklina jätkub Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari Piibli ja teoloogia dotsendi Külli Tõniste uurimus Ilmutusraamatust „Tunnistav kirik Johannese ilmutuse raamatus: sõnum Pergamoni kogudusele ja nägemus kahest tunnistajast”: „Meie kaasaja Eestis on ristiusk vähemus, mille vaateid ja praktikaid peab kirik ühiskonnale selgitama ja mille keskel kirik peab valima kas ustavuse või kompromissi vahel. Kiriku identiteet ei ole isolatsioon, vaid sõnum ühiskonnale. Kirik ei saa valida, mis toimub tema ümber, kuid kirik saab rajada oma identiteedi Kristusele.”

Arvamuseks on Kirik & Teoloogia kolleegiumi liikme Katri Aaslav-Tepandi mõtisklus „Ja sa tõesti usudki Jumalasse?” Usust „mida mina usun” ja selle tunnistamisest: „Siin näen tõsist ülesannet igaühele meist, kes me usume Kolmainu Jumalasse, tõsist ülesannet kristlikule kirikule. Tõlkida kristliku usu sõnum tänapäeva inimese keelde, eelkõige tõlkida see omaenda isiklikku ellu.”

Jutluseks on kaplan Tuuli Raamatu jutlus Jumala kutsest „Kutse Jumala riiki”. See aus jutlustaja ütleb välja, mis ikka veel siiani esineb ilmalikus/kristlikus (olenevalt, mis nurgast/küljest vaadata) Eesti Vabariigis kutse pääle võtta vastu Jumala kutse: „Kardab, et mingi märk jääb külge. Kardetakse kaotada nn normaalse inimese staatus oma kaaskondlaste seas.” Tähendab see ju seda, et kristlus on Jumala õnnistatud Vabariigis (märkimisväärne) vähemus, mida ütleb ka oma artiklis Tõniste ning millele viitab Aaslav-Tepandi.

Selles nidemes on paslik tsiteerida teksti, mis kirjutatud ligi 90 aastat tagasi: „Euroopa kultuuri lõpp-päevad pole enam kaugel, oleme skeptitsismi ja soitsismi egade lävel, lõpp on ligi, ja mida enam lõpu poole, seda koledamaks ja haigemaks läheb kõik, sest jõud saab otsa, ja juba praegu ei tee me enam midagi, valame ainult vanu asju ümber nii ja teisiti, suurema ja vähema tehnilise oskusega teeme ainult teadust. Ja ka usuga on nii läinud, me ei usu enam, vaid mõtleme vähem või enam sügavalt usu üle, arutame ainult ja mõtleme selle juures – nüüd ma usun ja ei tunne ometi mitte, et Jumal meie ligi on. Kas me üldse veel midagi teha jõuame, – Jumal taevas, – mis me peame tegema, et su au ilmsiks saaks, et see maailm tunnistaks alistudes sulle ja meile, et usk on see võimus, mis ilma on ära võitnud?” (Uku Masing, 1929)

Armas lugeja, hääd lugemist sulle. Ja edasi virelemist kuradi kiuste Jumala auks!

Tänases numbris

Külli Tõniste, Tunnistav kirik Johannese ilmutuse raamatus: sõnum Pergamoni kogudusele ja nägemus kahest tunnistajast, 2. osa.

Katri Aaslav-Tepandi, „Ja sa tõesti usudki Jumalasse?“

Tuuli Raamat, Kutse Jumala riiki. 3. pühapäev pärast nelipüha (Mt 11:28).

Soome peapiiskopina seati ametisse Tapio Luoma.

Euroopa Kirikute Konverentsi täiskogu avaldus Euroopa kirikutele ja rahvastele.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!