Foto: Kristi Sääsk
Mis on kristliku kiriku ülesanne ühiskonnas? Mismood kirik ise võiks ja peaks end positsioneerima tänases maailmas? Mida ühiskond kirikult ootab? Mida kirik peab, võib ja saab teha, et see elu, mida me inimestena ja riikidena elame, oleks Looja tahte kohane? Mida saame meie ise inimestena, kristlastena teha, et kujundada seda kogukonda, ühiskonda ja riiki, kus me elame, tervemaks, üksteist hoidvamaks, hoolivamaks. Need on suured küsimused, millele pole lihtsaid ja üheseid vastuseid, aga vastama me peame, sest me vastutame.
Kiriku rollist ühiskondliku mõtlemise kujundamisel kirjutab oma arvamusloos „Kirik ja õiglus ühiskonnas populismi vastu“ EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen. Kirjutis on tema refleksioon Berliinis toimunud Luterliku Maailmaliidu konverentsile, mille teemaks oli kiriku roll ühiskonnas ühenduses õigluse kaitsmise ja populismi vastasusega. Toivanen küsib: „Kas kirik peaks seisma vastu negatiivsele populismile? Kas kirikul ehk kristlaste kogukonnal on moraalne ja teoloogiliselt põhjendatav kohustus kaitsta neid, kelle häält ühiskondades ei kuulda ja kelle õigusi ei kaitsta? Suurem osa konverentsil osalejaid vastaksid küsimusele jaatavalt ning juba sellel osalemine on märk nende hoiakust. Inimeste aitamise ja nõrgemate eest kostmise teoloogiliseks põhjuseks toodi peamiselt loomisteoloogia ja ligimesearmastuse maksiim: meil on kohustus hoida üksteist ja aidata nõrgemaid seetõttu, et oleme kõik Jumala loodud olendid.“
„Kiriku ajalugu on kiriku tekkimise, kasvu, lõhenemise ajalugu, mis järjest rohkem, läbi erinevate tasandite ja oikumeenilise liikumise taas suundub ühtsuse ja täitumuse suunas,“ kirjutab tänases numbris lootusrikkalt EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse diakon Ülle Reimann oma diakoniordinatsiooni jutluses „Kutsun teid südamega vaatama“ (Ef 1:16–23). „Sealjuures keskendume mitte erinevustele, vaid sellele, mis meid ühendab, mis saab luua sildu selle ühtsuse poole. Neid sildu saab luua nii läbi oikumeeniliste vaidluste õpetuslikes küsimustes kõrgkiriklikul tasemel kui ka luues lihtsaid kontakte teiste usklikega, leides aega koos palvetamiseks, õppides tundma ning austades teistsuguseid tavasid kirikutes, üksteist ära kuulates ning miks mitte ka kallistades. Kui me kallistame teist inimest, ei näe me teda silmadega, vaid südamega.“
Artiklite rubriigis avaldame EELK Harju-Madise Püha Mattiase koguduse õpetaja Joel Siimu ja Kirik ja Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Ergo Naabi koostatud eksegeetilise ja liturgilise abimaterjali jaanipäevaks kirjakohale Ap 19:1–16. Perikoop annab võimaluse käsitleda jutluses ristimist, tegevust, mille järgi Sakariase poeg Johannes sai oma hüüdnime. Tekstis viidatakse kahele põhimõtteliselt erinevale ristimisele. Nendeks on Johannese praktiseeritud meeleparandusristimine (Mk 1:4 par) ning Jeesuse seatud ristimissakrament (Mk 16:15–16; Mt 28:18–20).
Tänases numbris;
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal: jaanipäev Ap 19:1–16.
Joona Toivanen, Kirik ja õiglus ühiskonnas populismi vastu.
Ülle Reimann, Kutsun teid südamega vaatama (Ef 1:16-23).
Lahkunud on emeriitõpetaja Kalju Kukk (02.08.1943-13.06.2018).
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
