Foto: Karin Kallas
Äsja tähistasime taevaminemispüha ning elame nelipühi ootuses. Ülestõusnud Issand, kes lahkus jüngrite silme eest ja võeti taevasse – tänapäeval ütleks ehk mõni „sisenes teise dimensiooni” –, andis oma jüngritele tõotuse olla Vaimus nende juures aegade lõpuni. Selle üle, kelle juures on Issanda Vaim, on end Tema jüngreiks pidajad ikka vaielnud. Tänapäeval, mil riik ja kirik on enamikes kristliku pärandiga riikides lahutatud, jääb arutelu selle üle, kellel on Issanda Vaimu ja kellel mitte elik kes tegutseb Jumala tahtmist mööda ja kes mitte, reeglina verbaalsele tasemele. Kiriku ajaloost meenuvad küll ka ajad, mil kristluse ja kiriku instrumentaliseerimine riikliku poliitika huvides võis „hereetikutele” elu või vabaduse maksma minna.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku aprillikuise kirikukogu otsus toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist nõnda, et abielu oleks mõistetav ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna, on andnud tõuke laiemale diskussioonile kiriku ja riigi vahekorra üle. Tänases arvamusloos arutleb riigikogu liige Toomas Jürgenstein selle üle, milliste valikute ette seab vastav ettepanek religiooni tõsiselt võtvad poliitikud. Ta tsiteerib muuhulgas poola konservatiivse filosoofi ja teoloogi Leszek Kolakowski artiklit „Amatöörlik jutlus kristlikest väärtustest”: „Põhiseadusesse raiutud „kristlikud väärtused” ei ole head põhimõtteliselt /…/ Neid, kes tahavad seaduses mainida „kristlikke väärtusi”, võib kahtlustada soovis teha kristlusest ideoloogia, mida aga kristlus kohe kindlasti ei ole. Kui põhiseaduses oleks kirjas „kristlikud väärtused”, siis see mitte ei muudaks ilmalikke institutsioone kristlikemaks, vaid vastupidi, see ilmalikustaks kristlust.”
Selleks, et kuulda, mida Jumal meile öelda tahab, peame võtma aega. Aega südamest südamesse kõnelemiseks. EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Eve Kruus kirjutab tänases rogate pühapäeva, palvepühapäeva jutluses südame kõnest Jumalaga – sellest, kuidas Jeesuses on avatud kanal Jumala ja meie südamete vahel. Andes Jumalale aega kõnelda ja võttes endale aega Teda kuulata, võime jõuda uuele arusaamisele Jumala õigusest, mis ei pruugi kinnitada meie „tervemõistuslikku” arusaama õigusest.
Järgmisel nädalal tähistame nelipühi, Püha Vaimu väljavalamist ja kristliku kiriku sündi. Pühakiri ütleb, et Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus (Gl 5:23). Nelipühi kutsub meid üles mõtisklema selle üle, kuidas need annid meist ja meie elust välja kiirgavad – ning mitte üksnes meie kui üksikisikute elust, vaid ka meie kui kiriku elust. Ettevalmistusena nelipühiks avaldame artiklite rubriigis sedakorda Tartu Ülikooli Uue Testamendi lektori Ain Riistani ja EELK Harju-Madise õpetaja Joel Siimu koostatud eksegeetilise ja liturgilise abimaterjali kirjakohale Ap 2:1–13.
Head lugemist!
Tänases numbris:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 13: Nelipüha (Ap 2:1–13).
Toomas Jürgenstein, Religioon ja poliitika praktikas.
Eve Kruus, Jutlus Rogate pühapäevaks (Jr 29:11–14).
Kirikute Maailmanõukogu tähistab 70. aastapäeva.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
