Foto: Karin Kallas
Teoloogiline arutelu peab olema asjalik. Teoloogia asi on kõneleda Loojast – ning seetõttu ka loodust. Arutelu on mõistuse tegevus ja peab olema mõistuspärane, argumenteeriv, et olla mõistetav erinevatele osapooltele. Ent on ka selge, et teoloogia asja – Jumalat – mõistetakse, kirjeldatakse ja tõlgendatakse erinevalt. See on vältimatu, sest loodu ei suuda ju oma Loojat lõpuni mõista, teda defineerida. Aga vältimatu ei ole kisklemine, nääklemine, üksteise narrimine, tõesti taplemine. Tervitatav on arutelu, isegi vaidlus, kuid vaid siis, kui see pole pimedusega löödud. Kristlastele on tõotatud päästvat usku, mis pakub lepitust ka erinevatele seisukohtadele jääjatele. See tõotus ometi võiks võimaldada eriarvamused, millel ei tohiks ega sisuliselt ka saaks olla usku lõhestavat väge.
Kirik & Teoloogial on hea meel tuua lugejateni esmakordselt eesti keeles ilmuv 1524. aastast pärit Martin Lutheri kirjutis „Saksamaa kõigi linnade raehärradele, et nad peaksid kristlikke koole asutama ja ülal pidama“. Nagu pealkiri viitab, on tegemist üleskutsega ilmalikele valitsejatele, et nad rajaksid koole, võimaldaksid haridust. Erinevate tegurite tõttu oli Lutheri kaasajal tekkinud skepsis koolihariduse suhtes, muuhulgas oli üks teguritest rahva seas levinud arvamus, et kirikukoolides õpetatakse väärõpetust. Luther astub oma kirjutisega haridusevastasuse vastu. Pimedust ei saa ravida silmi kinni pigistades – väärõpetuse vastu ei saa võidelda harimatusega. Lutheri üleskutse on vägagi aktuaalne meie kaasajal ning see puudutab ka teoloogilist arutelu. Vaid haridus ja haritus võimaldavad üksteist austavat ning kuulavat dialoogi. Nimetatud Lutheri teksti on tõlkinud Anne Burghardt ning toimetanud Urmas Nõmmik. Tekstile eelneb ka Anne Burghardti kirjutatud saatesõna. Tekst ilmub kahes osas.
Päevakajalisel teemal ilmub Kirik & Teoloogias kaks arvamuslugu. Õigusteadlane Tanel Kalmet kirjutab riigi ja usuliste ühenduste suhetest, nende erimeelsustest ja koostööst. Hea on tõdeda, et riik ja kirik on suutnud Eestis leida ühist keelt ja ühist tegevust ning see annab ka lootust, et riigi ja usuliste ühenduste niigi diferentseeritud suhe leiab koosolemise viisi ka siis, kui mõne uskliku veendumus ei kajastu seadusandluses.
Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Orenti Kampus arutleb patu üle. Kampuse teoloogiline arutelu on täis kõigile suunatud küsimusi: „Mis on patt?“ „Mida me teame Jumala loodud seadustest?“ „Oh Jeesus, miks Sa küll ainult liivale kirjutasid?“ „Kas ma saan õieti aru?“ – Jah, viimast tasub rõhutada: kas ma saan õieti aru? Ja kas ma saan õigesti aru? Kas või suurelt ja uhkesti tähistatud reformatsiooni – usu enesekriitika – aastapäeva puhul võiks inimene lubada endale mõne enesekriitilise küsimuse ja ehk proovida sellele vastatagi.
Seekordne jutlus kirjakohale Jh 5:1–15 on pärit Tartu Ülikooli doktorandi Tiina-Erika Friedenthali sulest. Friedenthal, olles saanud inspiratsiooni vastava kirjakoha Thomas Aquinase eksegeesist, tuletab meile meelde luterlikus kirikus vähe kasutatud, tihti unustusse vajunud, kuid siiski äärmiselt põnevat ning avastusterohket Piibli tõlgendamise meetodit, nimelt allegooriat. Jutlus räägib terveks saamisest. Terveks saamine aga ei piirdu füüsilise korrasolekuga, inimene igatseb terviklikkust. Kui Jeesus küsib ühelt õnnetult „Kas sa tahad terveks saada?“, siis ei keela ta sellele õnnetule tervist, vaid kingib tervise. Kas ei peaks ka inimesed üksteiselt küsima „Mis on sinul puudu sellest, et sa võiksid olla terve?“.
Rahulikku lugemist, kaasamõtlemist, väitlemist ja arutlemist!
Tänases numbris:
Martin Luther, Saksamaa kõigi linnade raehärradele, et nad peaksid kristlikke koole asutama ja ülal pidama (1524), 1. osa
Tanel Kalmet, Juubeliaasta vaated religioonipoliitikale Eestis
Orenti Kampus, Homoseksuaalsus ei ole patt
Tiina-Eerika Friedenthal, Küsimata terveks (Jh 5:1-15)
Moraal ilma usutunnistuseta? Arutelu kiriku kui tsiviilreligioosse moraaliagentuuri üle
Arvestades viimaste päevade arutelusid Eesti meedia vahendusel, meenutame mõningaid ajakirjas Kirik & ilmunud tekste:
Martin Junge, Taotledes ühtsuse andi killustatud maailmas (K&T nr 93/ 20.9.2013)
Luterliku Maailmaliidu nõukogu ametliku sõnum (K&T nr 93/ 20.9.2013)
Osadus ja eristus (K&T nr 145/ 19.9.2014)
Thomas-Andreas Põder, Quo vadis, EELK? Küsimusi, selgitusi ja ettepanekuid ühenduses kirikukogu hiljutise avaldusega [2009] (K&T nr 145/ 19.9.2014)
Jaan Lahe, Kas homoseksuaalse partnerluse hukkamõistmine Piibli alusel on põhjendatud? (K&T nr 145/19.9.2014)
Urmas Nõmmik, Kirikust, teoloogiast, peremudelitest ja kooseluseadusest (K&T nr 145/ 19.9.2014)
Urmas Petti, Kuidas armastada venda, kes polegi mu vend? (1 Jh 3:11-18) (K&T nr 145/ 19.9.2014)
Luterlik Maailmaliit, Luterliku osaduse enesemõistmine. Uurimusdokument (K&T nr 261-262/ 9.-16.12.2016)
Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.
Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.
„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.
Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!
