Meedia avalikkuses märgatakse kirikut ja teoloogiat eelkõige siis, kui teemaks on meie ühiskonna moraalsed alused. Kirik ja teoloogia saavad tähelepanu osaliseks siis, kui võetakse sõna küsimustes, mille üle avalikkuses diskuteeritakse – näiteks suremisabi, põgenikekriis, seksuaaleetika või keskkonnakaitse. Kas kirik ja teoloogia mõistavad end üha enam ühiskonna „moraaliagentuuridena“? Kas valitseb oht, et võitluses meedia tähelepanu nimel jääb kristlik sõnum moraalsete tegutsemissuuniste varju?

Selle teemaga tegeles Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku (VELKD) ja Evangeelsete Kirikute Uniooni (UEK) korraldatud kiriku juhtkonna ja akadeemilise teoloogia XVII konsultatsioon. Äsja ilmusid konsultatsiooni tekstid VELKD väljaandena. Neis käsitletakse religiooni  ja usu suhet eetika ja moraaliga; küsitakse, kuidas evangeeliumi tõetaotlus suhestub väärtuste edasiandmisega ühiskonnas ja ühiskonna jaoks; uuritakse, kas kirik ja teoloogia on kaldumas korvama usu tähtsuse kahanemist ühiskondlikkus avalikkuses eetilises vallas.

„Asi ei ole selles, kas kirik võtab sõna ühiskondlikus arutelus moraalsete küsimuste üle, vaid selles, kuidas ta seda teeb,“ kirjutab VELKD esindajana dr. Claas Cordemann kogumiku eessõnas. Kirik kiirgab orienteerivat jõudu välja just siis, „kui ta süüvib oma vaimsesse alusesse“. Kaastöid läbivaks jooneks on arusaam, et kiriku ja teoloogia sihiks ei peaks olema mitte niivõrd tegeleda käitumisstandarditega, kuivõrd tugevdada inimeste otsustusvõimet eetilistes küsimustes.

Otse kirjastuselt saab raamatut tellida siit.

Raamatu andmed: Moral ohne Bekenntnis? Zur Debatte um Kirche als zivilreligiöse Moralagentur. Dokumentation der XVII. Konsultation Kirchenleitung und wissenschaftliche Theologie. Im Auftrag der Vereinigten Evangelisch-Lutherischen Kirche Deutschlands (VELKD) herausgegeben von Claas Cordemann und Gundolf Holfert, Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt, 2017.

Allikas: www.velkd.de