Süüria keelest tõlkinud Amar Annus

[raamatuna avaldanud Tallinna Kirjastuskeskus, 2006]

Saatesõna

Süüriakeelsed Saalomoni oodid on ainuke varakristlik iseseisva korpusena säilinud laulude kogu. See on omistatud või pühendatud Saalomonile tõenäoliselt selletõttu, et muistne Juuda-Iisraeli ühendriigi kuningas oli otseselt Taaveti poeg, nii nagu ka Messias pidi olema Taaveti soost. Saalomon seega oli Jeesus Kristuse võrdkuju ja tema eelkäija. Ei ole vaja öeldagi, et ajaloolisel “Saalomonil” ei ole nende oodidega midagi tegemist. Sarnaselt on Saalomonile omistatud ka Vana Testamendi Ülemlaul.

Saalomoni oodid jäid siiski väljapoole kristlikku kaanonit ja lääne kristluses täiesti tundmatuks kogumikuks kuni 19. sajandi alguseni. 1785. aastal ostis Briti Muuseum ühe Askewi-nimelise Londoni arsti pärijate käest koptikeelse koodeksi, mille viimane oli soetanud kümmekond aastat varem teadmata kohast. Selle arsti järgi nimetatud Codex Askewianus sisaldab 178 pärgamendilehe pikkust gnostilist traktaati Pistis Sophia. Ala asjatundjate järgi on see kirjutis hiline kompendium varasemast gnostilisest kirjavarast, pärinedes 4. sajandist m.a.j. Pistis Sophia tsiteerib viit Saalomini oodi koptikeelses tõlkes osaliselt või täies pikkuses (oodid 1, 5, 6, 22, 25). Seda märkas esimesena taani piiskop F. Münter 1812. aastal, kuid koodeksi tekst tervikuna ja tõlgituna avaldati alles 19. sajandi keskpaigas. 1909. aastal avastas ja publitseeris Cambridge’i teoloog James Randel Harris Saalomoni oodide ainsa peaaegu täielikult säilinud süüriakeelse ümberkirjutuse omaenda käsikirjade kogust. See käsikiri oli ümber kirjutatud 15. sajandil, sisaldab oode 3-42 ja hoitakse praegu John Rylandsi raamatukogus (Cod. Syr. 9). 1912. aastal leidis teise süüriakeelse käsikirja Briti Muuseumist F. C. Burkitt (ms Add. 14538). Teine käsikiri on vanem, 10. sajandi ümberkirjutus, kuid selles on säilinud vähem teksti, oodid 17:7-42:20. Esimese tekstikriitilise väljaande nende käsikirjade põhjal avaldasid Harris ja Mingana 1916. aastal.

Kreekakeelsena on teada üksnes üheteistkümnes Saalomoni ood, mille ümberkirjutus leidub nn. Bodmeri papüüruste seas kolmandast sajandist, mis avaldati 1959. aastal. Seega on meil 42 oodist 40 tekst süüria keeles, 5 oodi kopti keeles ja 1 kreeka keeles. Kogumiku esimene ood on teada ainult koptikeelses tõlkes ja ainsana ei tunta veel üheski keeles selle teist oodi.

Pärast oodide teksti tuntuks saamist algas u. 10-aastane vilgas arutelu nende päritolu aja ja konteksti üle. Saavutati konsensus, et oodid peavad olema väga varajased, Harrise järgi olid Saalomoni oodid algkristlikud, 1. sajandi hümniraamat või psalter. Varase dateerimise osas ei ole siiski üksmeelt, paljud on Saalomoni oode dateerinud ka 2. või koguni 3. sajandisse. Oodide varajase dateerimise aluseks on nende vaimumaailma silmnähtav kokkukõla Johannese evangeeliumiga, seega võivad mõlemad olla tekkinud ajaliselt lähestikku. Kuid ka Johannese evangeeliumi koostamise aja suhtes ei ole piibliteaduses ainuvalitsevat üksmeelt.

Oodide uurimine elavnes taas 1960ndatel aastatel. Muu hulgas andis selleks põhjust Qumrani koobastest leitud hilisjuutlik kirjavara, milles avastati rohkeid kirjanduslikke paralleele Saalomoni oodidega. Nendest lähtudes on Saalomoni oode nimetatud juutlikeks või juudikristlikeks. Mitmed uurijad on neid nimetanud ka gnostilisteks, kuigi selle omadussõna tähendus on muutunud aja jooksul veidi häguseks (vt King 2003). Selline teooriate paljusus viitab tõsiasjale, et Saalomoni oodid on endiselt mõistatus, mille lahendamine võib olla äärmiselt oluline mitmepalgelise algkristluse arenemise mõistmiseks. On tõsiasi, et Uus Testament ega apostoolsed kirikuisad ei räägi mõnede geograafiliste alade, nt Egiptuse ja mõnede Süüria alade, kristlikest kogudustest midagi. Võib arvata, et nende vaikimise põhjus on seal viljeletav kristlus, mis erines hilisemast ortodoksiast. Seega oleks võimalik Saalomoni oodide tekkimine paigutada nt Edessa linna kanti, kuid see on ainult oletus.

Saalomoni oodide algse keele suhtes on kaalukauss vaaginud süüria ja kreeka keele vahel. Oodide tekstis on jälgi mõlema keele mõistete tähtsusest. Varasemad teadlased on algkeeleks rohkem pidanud süüria keelt, kuid uuem M. Lattke monograafia argumenteerib jõuliselt kreekakeelse algversiooni poolt. Ei ole siiski põhjust kahelda, et Saalomoni oodid on tekkinud ja kultuslikus kasutuses olnud rooma-aegses Süürias, mille keskused nagu nt Edessa, olidki valdavalt kakskeelsed. Võib arvata, et ka oodid olid käibel paralleelselt mõlemas keeles, süüria ja kreeka keeles.

Oodid on tõlgitud süüria keelest, arvestades olulisemaid kopti- ja kreekakeelseid variante. Esimene ood on tõlgitud kopti keelest reaaluse tõlke abiga. Seletusi on lisatud ainult raskemate tekstikohtade juurde.

Kirjandus

Burkitt, F. C. “A New MS of the Odes of Solomon.” Journal of Theological Studies 13 (1912) 372-85.

Charlesworth, J. H. The Odes of Solomon. Edited with Translation and Notes. Oxford: Clarendon Press 1973.

Harris, J. R. The Odes and Psalms of Solomon: Now First Published from the Syriac Version. Cambridge: University Press, 1909.

Harris, J. R. ja A. Mingana. The Odes and Psalms of Solomon. 2 vols. Manchester: University Press; London, New York: Longmans, Green & Co., 1916 ja 1920.

King, Karen L. What is Gnosticism? Cambridge, MA – London: The Belknap Press of Harvard University Press, 2003.

Lattke, Michael. Oden Salomos: Text, Übersetzung, Kommentar. Teile 1-3. Freiburg, Schweiz: Universitätsverlag. Teil 1 – 1999, Teil 2 – 2001, Teil 3 – 2005.

Münter, F. Odae gnosticae Salomoni tributae, thebaice et latine, praefatione et adnotationibus philologicis illustratae. Copenhagen: J. F. Schultz 1812.

Esimene ood

1. Issand on mu peas nagu kroon,
ja ma pole eales ilma temata.
2. Põimitud mulle on tõe kroon
ja see pani õitsema su oksad minu sees.
3. Sest see ei ole närtsinud kroon, mis ei õitse.
4. Aga sina elad minu peas
ja õitsed minu peal.
5. Sinu viljad on täis ja valmis,
need on täis sinu lunastust.

(Koptikeelne tsitaat võib olla ebatäielik.)

Teine ood

(Teise oodi teksti ei tunta veel üheski keeles.)

Kolmas ood

1. [… … …] panen ma ülle.
2. Ja ta ihuliikmed on tema juures,
ja nendest ma sõltun, ja ta armastab mind.
3. Sest ma ei teadnud armastada Issandat,
kui tema mind ei oleks armastanud.[1]
4. Kes on võimeline seletama armastust
muu kui see, keda armastatakse?
5. Ma lemmin armastatut
ja teda armastab minu hing,
ja kus on tema rahu, seal olen ka mina.[2]
6. Ja ma ei saa võõraks,
sest ei ole kadedust Issanda, Kõigekõrgema ja halastava juures.
7. Ma sain ühendatuks,
sest armastaja leidis tema, armastatava,
sest ma armastan teda, Poega,
et saada Pojaks.
8. Sest see, kes klammerdub tema külge, ei sure,
ka tema saab surematuks.[3]
9. Ja see, kes valib elu,
saab elavaks.[4]
10. See on Issanda Vaim, mis ei ole petlik,
kes õpetab inimsugu teadma oma teed.
11. Olge targad, teadjad ja ärksad!
Halleluuja!

Neljas ood

1. Mitte keegi ei moonda sinu püha kohta, mu Jumal,
ei moonda seda ega aseta teisele kohale,
2. sest tal ei ole selle üle võimu.
Sest oma pühakoja sa mõtlesid välja
enne, kui sa tegid asupaigad.[5]
3. Muistset ei saa moondada
nende poolt, kes on sellest vähemad.
Sa annad oma südame, Issand, sinusse uskuvale.
4. Ja kunagi pole sa jõude
ega muutu viljatuks.
5. Sest üks tund sinusse uskumist
on enam kui kõik päevad ja aastad.[6]
6. Sest kes paneb ülle su armu
ja jääb tänamatuks?
7. Kuna su pitsat on teada,
on sellele teada ka sinu loodud.
8. Ja sinu väed hoiavad teda
ja valitud peainglid on temaga rõivastatud.
9. Sa andsid meile oma koguduse.
Ei ole, et sina vajad meid,
vaid meie vajame sind.
10. Piserda meie peale oma piisku,
ja ava oma rikkad allikad,
mis voolavad meile piima ja mett.
11. Sest sinu juures ei ole kahetsust,
et sa kahetseksid millegi pärast, mida lubasid,
12. ja lõpp oli sulle selge.
13. Sest mida iganes sa andsid,
sa andsid niisama,
et mitte enam ära kiskuda
ja neid ära võtta.
14. Sest kõik oli sulle selge kui Jumalale
ja korda seatud algusest peale sinu ees.
15. Ja sina, Issand, oled teinud kõik.
Halleluuja!

Viies ood

1. Ma kiidan sind, oo Issand,
sest ma armastan sind.[7]
2. Oo Kõigekõrgem, ära jäta mind maha,
sest sina oled mu lootus.
3. Kergelt võtsin ma vastu sinu armu,
elagu ma sellest.
4. Tulevad minu tagakiusajad, aga nad ei märka mind.
5. Pimeduse pilv langegu nende silmade peale,
ja pilkane õhk pimestagu neid.
6. Ja ärgu olgu neil valgust nägemiseks,
et nad ei saaks mind kätte.
7. Paiseks muutugu nende kavatsus,
ja kõik, mis nad kokku kavaldasid, pöördugu nende endi peale.
8. Sest nad mõlgutasid kavatsuse,
aga see ei olnud nende jaoks
(ja nad alistati, kuigi nad olid tugevad).[8]
9. Nad olid ette valmistanud kurjusega,
kuid nad leiti olevat tühisuse pojad.[9]
10. Issanda peal on tõesti mu lootus
ja ma ei karda.
11. Kuna Issand on minu lunastus,
ma ei karda.[10]
12. Ja nagu kroon on ta mu peas
ja ma ei värise.
13. Ja isegi kui väriseb kõik,
mina seisan kindlalt.
14. Ja kui hävivad kõik nähtavad asjad
mina ei sure,
15. sest Issand on koos minuga
ja mina koos temaga.
Halleluuja!

Kuues ood

1. Nagu tuul läheb läbi kithara
ja keeled kõnelevad,
2. nõnda kõneleb minu ihuliikmetes Issanda vaim,[11]
ja mina kõnelen tema armastuses.
3. Sest tema hävitab kõige võõra
ja iga asi on Issanda oma.
4. Sest nõnda oli algusest peale
ja jääb kuni lõpuni,
5. et midagi ei vastandu
ja midagi ei tõuse tema vastu.
6. Rohkenes Issanda teadmine,
ja ta innustus, et teataks asju,
mida ta armu läbi meile on antud.
7. Ja enese ülistuse ta andis meile oma nime läbi,
meie vaimud ülistavad tema püha Vaimu.
8. Sest välja läks oja ja sai suureks ja laiaks jõeks,
sest see ujutas üle kõik ja purustas ning viis templi juurde.[12]
9. Ega suutnud inimese piirded seda piirata,
ega ka nende kunstid, kes vett piiravad,
10. sest see tuli kogu maa pinnale ja täitis kõik.
11. Ja jõid kõik janused maa peal,[13]
ja janu leevendati ja kustutati,
12. sest Kõigekõrgemalt anti see jook.
13. Õnnistatud olgu need, kes teenivad seda jooki,
need, kellele usaldati tema vesi.
14. Nad rahustasid kuivanud huuled,
ja halvatud tahte nad nad tõstsid jalule,
15. ja hinged, kes olid lähedal lahkumisele,
nad hoidsid neid eemale surmast,[14]
16. ja ihuliikmed, mis olid langenud,
nad ajasid sirgu ja tõstsid üles.
17. Nad andsid oma saabumise väge
ja oma silmade valgust.
18. Kuna kõik inimesed tundsid nad ära Issanda läbi,
elasid nad elava vee läbi igavesti.[15]
Halleluuja!

Seitsmes ood

1. Nii nagu raevu kulg ebaõigluse üle,
nõnda ka rõõmu kulg armastatu üle
ja oma vilju ta toob sisse takistamatult.
2. Minu rõõm on Issand ja mu kulg tema poole,
see minu tee on ilus,
3. sest mulle on aitajaks Issand.
Ta andis ennast teada oma lihtsuses ilma kadeduseta,
sest oma suuruse ta tegi väikeseks oma lahkuses.[16]
4. Ta sai minu sarnaseks, et ma võtaksin ta omaks.
Oma kujus tundus ta mu sarnane, et ma paneksin ta ülle.
5. Ja ma ei värisenud, kui ma teda nägin,
kuna ta oli mulle armuline.
6. Ta oli mu loomuse sarnane, et ma teda tundma õpiksin,
ja minu kuju sarnane, et ma ei pöörduks temast ära.
7. Teadmise isa on teadmise sõna.
8. Tema, kelle Tarkus on loonud,
on targem kui tema teod.
9. Ja tema, kes lõi mind, kui mind veel polnud,
teadis, mida ma teeksin, kui ma oleksin.
10. Sellepärast ta oli mulle armuline oma suures armus
ja ta lubas mul paluda temalt saada midagi ta ohverdusest.
11. Sest tema on, ta on kadumatu,
maailmate täiuslikkus ja nende Isa.
12. Ta lubas ilmuda temal nende jaoks, kes on ta päralt,[17]
et nad tunneksid ta ära, selle, kes nad tegi,
ega arvaks, et nad on iseenesest.
13. Sest teadmise juurde seadis ta oma tee,
ta laiendas ja pikendas seda ja viis selle kogu täiuslikkuseni.
14. Ja ta asetas selle peale oma valguse jäljed
ja see viis algusest peale kuni lõpuni.
15. Sest tema poolt teeniti teda[18]
ja ta jäi rahule oma Pojaga.
16. Ja oma lunastuse pärast võtab ta kõik enesele.
Ja Kõigekõrgem tuntakse ära tema pühade läbi,
17. et kuulutada nendele, kellel on laule Issanda tulemisest,
et nad läheksid talle vastu ja laulaksid talle rõõmuga
ja mitmehäälsel kitharal.
18. Ja tema ees lähevad need, kes näevad,
ja neid nähakse tema ees.
19. Ja nad kiidavad Issandat tema armastuses,
kuna ta on lähedal ja näeb.
20. Ja vihkamine tõstetakse ära maa pealt
ja koos vaenulikkusega vajub see minema.
21. Sest teadmatus hävitati ära,
kuna tuli Issanda teadmine.
22. Lauljad laulavad Kõigekõrgema Issanda armust
ja lähedale toovad nad oma laulud.
23. Ja päeva sarnaseks saagu nende süda
ja Issanda üleva ilu sarnaseks nende häälekõla.
24. Ja ärgu olgu ühtegi hingelist
ilma teadmiseta ega tumma.
25. Sest suu ta andis oma loodule,
et avada oma suu hääle tema poole
ja tema kiituseks.
26. Tunnistage tema vägevust
ja kuulutage tema armu!
Halleluuja!

Kaheksas ood

1. Avage, avage, oma südamed Issanda ülistamiseks
ja kasvab teie armastus südamest kuni huulteni,
2. et tuua vilju Issandale, püha elu,
ja kõneleda virgena tema valguses.
3. Tõuske ja seiske sirgelt
need, kes kunagi olid alla surutud!
4. Need, kes olid vaikuses,
kõnelege, teie suu avati!
5. Need, kes olid põlatud, nüüdsest on ülendatud,
sest ülendati teie õiglust.
6. Sest Issanda parem käsi on teiega
ja tema on teie aitaja.
7. Ja valmis seati teile rahu
enne veel, kui tuleks te sõda.

(Lunastaja kõneleb:)

8. Kuulake tõe sõna
ja võtke vastu Kõigekõrgema teadmine!
9. Ei saa teada teie liha, mida ma teile ütlen,
ega teie rõivas, mida ma teile kuulutan.
10. Hoidke minu müsteeriumi need, keda selle läbi hoitakse!
11. Hoidke minu usku need, keda selle läbi hoitakse!
12. Ja tundke ära mu teadmine, need, kes tõeliselt mind tunnevad![19]
13. Armastage mind tundega, need, kes armastavad!
14. Sest ma ei pööra ära oma palet enda omadelt
kuna ma tunnen neid.
15. Ja enne veel, kui neid polnud,
ma tundsin nad ära.
Ja nende palged ma pitseerisin neil.
16. Mina seadsin korda nende ihuliikmed
ja omaenda rinnad ma panin neile valmis,
et nad jooksid minu püha piima, et nad elaksid sellest.
17. Nad meeldisid mulle
ja ma ei häbene neid.
18. Sest nemad on minu töö
ja minu mõtete vägitegu.
19. Kes siis võib seista vastu minu tööle
või kes ei ole neile allutatud?
20. Mina tahtsin ja kujundasin mõistuse ja südame
ja nemad on minu päralt.
Ja oma paremale käele ma asetasin oma väljavalitud.
21. Ja nende ees läheb minu õiglus.
Ja nad ei eralda end minu nimest,
sest see on koos nendega.

(Eestlaulja kõneleb:)

22. Otsige ja kasvage
ja jääge püsima Issanda armastuses
ja armastatud armastatus
ja need, keda hoitakse selles, kes elab,
ja lunastatud selles, kes lunastati.
23. Ja teid leitakse kadumatutena
kõikides aegades
teie Isa nime läbi.
Halleluuja!

Üheksas ood

1. Avage oma kõrvad
ja ma räägin teile.
2. Andke mulle iseendid
et samuti mina annaksin teile ennast.
3. Issanda sõna ja tema soovid on
püha mõte, mille ta mõtles oma Messia kohta.
4. Sest Issanda tahtmises on teie elu
ja tema kavatsus on igavene elu
ja kadumatu on teie täiuslikkus.
5. Saage rikkaks Jumalas Isas
ja võtke vastu Kõigekõrgema kavatsus,
olge tugevad ja vabad tema armu läbi.
6. Sest ma kuulutan teile rahu, tema pühadele,
et keegi neist, kes kuulevad, ei langeks lahingus.
7. Ja need, kes teda tunnevad, ei häviks,
ja nood, kes vastu võtsid, ei jääks häbisse.
8. Igavene kroon on ju tõde,
õnnistatud on need, kes asetavad selle endale pähe –
9. hinnalise pärlikivi –
sest lahinguid peeti ju krooni pärast.
10. Selle võttis selle enesele Õiglus
ja andis selle teile.
11. Asetage endile kroon Issanda tõelises lepingus,
ja kõik need, kes (end) alistasid, kirjutatakse sisse tema raamatusse.[20]
12. Sest nende raamat on teile autasuks,
ja ta näeb teid enda ees ja soovib, et te saaksite lunastatud.[21]
Halleluuja!

Kümnes ood

1. Issand juhatas mu suud oma sõnaga
ja avas mu südame oma valgusega.
2. Ja ta pani elama minusse oma surematu elu[22]
ja lubas mul kuulutada oma rahu vilja.
3. Et pöörata nende hingi, kes tahavad tulla ta juurde
ja vangistada heasse vangistusse vabadus.

(Lunastaja kõneleb:)

4. Ma sain tugevaks ja kindlaks ja vangistasin maailma,
ja see sai mulle Kõigekõrgema ja Jumala, mu Isa, kiituseks.
5. Ja kogunesid ühte rahvad, kes olid hajutatud
ja ma ei saanud rüvedaks [rahvaste] süütegudest.[23]
Kuna nad kiitsid mind kõrgustes,
6. asetati valguse jäljed nende südametele.
Ja nad tulid minu ellu ja said lunastatud,
ja nad said minu rahvaks igavesest ajast igavesti.
Halleluuja!

Üheteistkümnes ood

1. Lõigati ümber mu süda ja nähtavale tuli selle õis,
ja selles võrsus headus, ning valmistas vilju Issandale.
2. Sest Kõigekõrgem lõikas mind ümber oma Püha Vaimuga,
ja ta paljastas enda poole mu sisima[24]
ja ta täitis mind oma armastusega.
3. Ja tema ümberlõikus oli mulle lunastuseks,
ja ma jooksin ta teel tema rahus, tõe teel.
4. Algusest kuni lõpuni
ma võtsin vastu tema teadmisi.
5. Ja mind kinnitati tõe kalju peale,
kuhu ta oli mu asetanud.
6. Ja kõnelevad veed puudutasid minu huuli
Issanda lättest kadeduseta.
7. Ja ma jõin ning sain joobnuks,
elavast veest, mis ei sure.[25]
8. Ja mu joobumus ei olnud teadmatus,
vaid ma jätsin maha tühisuse.
9. Ja ma pöördusin Kõigekõrgema, mu Jumala poole,
ja ma sain rikkaks tema andidest.
10. Ja ma jätsin maale visatud tobeduse maha,
võtsin selle seljast ja viskasin endast eemale.
11. Ja Issand tegi mind uueks oma rõivaga,
ja võttis mind enesele oma valgusega.
12. Ja ülevalt poolt ta andis mulle hävimatu rahu,
ja ma sain nagu maaks, õitsvaks ja hiilgavaks oma viljades.
13. Ja Issand on nagu päike maa palge ees.
14. Mu silmad said valgustatuks
ja mu pale pälvis kastet.
15. Ja minu hingamine sai rõõmsaks
Issanda meeldivast lõhnast.
16. Ja ta viis mind oma Paradiisi,
kus on Issanda meeldivuse rikkused.[26]
Ma vaatasin õitsevaid ja viljakandvaid puid,
ja ise kasvanud oli nende kroon.
Võrsusid nende oksad,
ja naersid nende viljad.
Surematust maast olid nende juured,
ja rõõmu jõgi jootis neid
ja sõõris nende ümber igavese elu maad.
17. Ja ma kummardasin Issandat tema ülevuses.
18. Ja ma ütlesin: ‘Õndsad, oo Issand,
on need, kes on istutatud sinu maale,
ja nood, kellel on koht sinu paradiisis;
19. ja kes kasvavad koos sinu puude kasvamisega,
ja on lahkunud pimedusest valgusesse.[27]
20. Ennäe, kõik sinu töötegijad on head,
need, kes teevad häid tegusid,
ja kes pöörduvad ära kurjusest sinu meeldivusse.
21. Kõrvale viidud on kibedus neist puudest,
mis on istutatud sinu maa peale,
22. Ja iga asi justnagu meenutab sind,[28]
ja igavene on mälestus sinu ustavatest teenijatest.
23. Sest palju on ruumi sinu paradiisis,[29]
ja selles ei ole midagi kasutut,
vaid iga asi on täis vilju.
24. Au sulle, oo Jumal, Paradiisi igavene rõõm,
Halleluuja!

Kaheteistkümnes ood

1. Ta täitis mind tõe sõnaga,
et ma kõneleksin seda.
2. Ja nagu vee voolamine
voolas tõde minu suust
ja mu huuled näitasid ta vilju.
3. Ja minus kasvas tema teadmine,
sest Issanda suu on tõe sõna.
4. Ja Kõigekõrgem andis selle oma maailmatele,
tema enda ilu tõlgendajatele,
ja tema hiilguse kirjeldajatele,
ja tema mõtte tunnistajatele,
ja tema meele kuulutajatele
ja tema tegude manitsejatele.
5. Sest sõna peenus on kirjeldamatu
ja nii nagu kirjeldus, nõnda ka selle peenus ja teravus
ja piirideta on selle levik.
6. Ja kunagi ei lange ta, vaid seisab kindlalt
ja pole teada ta laskumine ega ta tee.
7. Sest nii nagu ta teod, nõnda ka tema ootus,
sest see on mõtte valgus ja tõusmine.
8. Ja maailmad kõnelesid läbi selle teineteisega
ja said kõnelevaks need, kes olid vaikinud.
9. Ja temast olid sõprus ja võrdsus
ja nad kõnelesid, teine teisega selle abil, mis neil oli.
10. Ja nad said innustust sõnast
ja nad tundsid teda, kes neid teinud oli, kuna nad olid võrdsuses.
11. Sest neile oli kõnelenud Kõigekõrgema suu
ja tema käes jooksis selle seletus.
12. Sest sõna eluase on inimlaps
ja selle tõde on armastus.
13. Õnnistatud olgu need, kes selle läbi kõike mõistsid
ja tundsid Issandat tema tões.
Halleluuja!

Kolmeteistkümnes ood

1. Ennäe, meie peegel on Issand,
avage silmad ja nähke teda seal.
2. Ja saage teada, milline on teie nägu
ja kuulutage kiitusi tema Vaimule.3
3. Ja pühkige ära värv oma nägudelt,
ja armastage tema pühadust ja pange see ülle.[30]
4. Siis te saate laitmatuks kõikideks aegadeks tema juures.
Halleluuja!

Neljateistkümnes ood

1. Nii nagu poja silmad oma isa peal,
nõnda ka mu silmad, Issand, on kogu aeg sinu juures.
2. Sest sinu juures on mu rinnad ja mu õndsus,
3. Ära pööra oma halastust minu pealt ära, Issand,
ja ära võta minu pealt oma heldust!
4. Siruta mulle, mu Issand, alati oma parem käsi
ja ole mulle juhiks kuni oma tahtmise lõpuni!
5. Ma saan ilusaks sinu ees sinu hiilguse kaudu
ja sinu nime pärast saan ma lunastatuks kurjast.
6. Ja sinu rahu, Issand, jääb minu juurde
ja sinu armastuse viljad.
7. Õpeta mulle oma tõe ülistuslaule,
et ma kannaksin sinu läbi vilja!
8. Ja sinu püha vaimu kithara tee mulle lahti,
et ma kõikidel viisidel kiidaksin sind, Issand.
9. Ja nii nagu on rohke su halastus,
nõnda ka annad mulle sina.
Ja kiirusta andma seda, mida küsime,
10. sest sina oled piisav kõigiks meie vajadusteks.
Halleluuja!

Viieteistkümnes ood

1. Just nagu päike on rõõm neile,
kes otsivad tema päeva,
nõnda on minu rõõm Issand.
2. Sest tema on minu päike
ja tema kiired tõstavad mind üles[31]
ja tema valgus hajutas kogu pimeduse minu palgelt.
3. Ma sain temas endale silmad,
ja nägin tema päeva, mis on püha.
4. Mul olid kõrvad
ja ma kuulsin tema tõde.
5. Mul on arusaam teadmisest
ja ma elan tema läbi täiuslikult.
6. Eksituse tee ma jätsin maha
ja ma läksin tema juurde ja sain lunastuse temalt ilma kadeduseta.
7. Ja oma heldusele vastavalt ta andis mulle,
ja oma suurele kenadusele vastavalt ta tegi minu.
8. Ja panin ülle kadumatuse tema nime läbi,
ja võtsin ült kaduvuse tema armu läbi.
9. Surm hävitati minu palge ees
ja surmavald lõpnes minu sõna läbi.
10. Ja ta läks üles Issanda maale – igavene elu
ja see on teada antud teda uskuvatele,
ja antud vähendamatult kõigile neile, kes teda usaldavad.
Halleluuja!

Kuueteistkümnes ood

1. Just nagu põllumehe töö on adraga,
ja tüürimehe töö on laeva juhtimine,
nõnda on minu töö Issanda ood tema kiituslauludes.
2. Minu kunst ja mu teenistus on tema kiituslauludes,
sest tema armastus toitis mu südant,
ja kuni mu huulteni loovutas ta oma vilju.
3. Sest minu armastus on Issand,
sellepärast ma laulan talle.
4. Sest ma saan tugevaks tema kiitmises
ja minu usk on temas.
5. Ma avan oma suu
ja minu läbi kõneleb tema vaim,
Issanda hiilgus ja tema kaunidus,
6. tema käte töö
ja ta sõrmede tegevus,
7. tema halastuse rohkusele
ja tema sõna väele.
8. Sest Issanda sõna uurib seda, mis ei ole nähtav
ja mis on avalik, tema mõte.
9. Sest silm näeb tema tegusid
ja kõrv kuuleb tema mõtet.
10. Tema tegi avaraks maa
ja paigutas merre vee.
11. Ta sirutas välja taeva
ja kinnitas tähed.
12. Ja ta kinnitas loomistöö ning seadis selle üles,
ja siis ta puhkas oma töödest.
13. Ja loodud asjad jooksevad oma rada
ja teevad oma tegusid,
ega ei oska nad seisma jääda ega peatuda.
14. Ja väed alluvad tema sõnale.[32]
15. Valguse varakamber on päike,
ja pimeduse varakamber on öö.
16. Ta tegi ju päikese päeva jaoks, et oleks valgust
ja pimeduse laseb ta maa palgele tuua ju öösel
17. ja nad võtavad vastu üksteist,
täiustades Jumala kauniduse.
18. Ja ei ole midagi väljaspool Issandat,
sest tema oli olemas enne kui kõik sündis.[33]
19. Ja maailmad said olevaks tema sõnas
ja tema südame mõtte läbi.
20. Kiitus ja au tema nimele!
Halleluuja!

Seitsmeteistkümnes ood

1. Mind krooniti ju minu Jumalaga
ja minu kroon on elav.
2. Mind mõisteti õigeks mu Issanda läbi,
ning mu lunastus on kadumatu.
3. Mind vabastati tühisusest
ega ole ma süüdi mõistetud.
4. Mu ahelad lõigati läbi tema käega,
uue isiku teo ja näo ma võtsin.
Ma kõndisin ta sees ja sain päästetud[34]
5. ja tõe mõte juhtis mind
ja ma käisin selle järgi ega ekselnud.

(Lunastaja kõneleb:)

6. Ja kõik, kes mind nägid, jahmusid,
ja nagu võõras ma tundusin neile.
7. Ja tema, kes teab, tegi mind suureks,
ülevaim, kogu oma täiuslikkuses.
8. Ja ta kiitis mind oma lahkuses,
ja ta tõstis tõe kõrgusele minu teadmise,
9. ja sealt andis ta mulle oma sammude tee.
Ja ma avasin väravaid, mis olid suletud,
10. ja purustasin raudriivid,
ning mu enda rauad kuumenesid ja sulasid üles mu ees.
11. Ja mitte miski ei paistnud mulle suletuna,
sest mina olin avaus iga asja jaoks.
12. Ja ma läksin kõikide oma aheldatute poole neid vabastama,
et mitte jätta kedagi aheldatuna või aheldama.
13. Ja ma andsin oma teadmise kadeduseta
ja oma lohutuse oma armastuse läbi.
14. Ja ma külvasin südametesse oma viljad,
ja muutsin neid enese läbi.
15. Ja nad võtsid vastu minu õnnistuse ja elasid,
ja nad kogunesid mu juurde ja said lunastatuks
16. sest nemad mulle liikmeteks ja mina nende pea.[35]
17. Kiitus sulle, meie pea, Issand Messias!
Halleluuja!

Kaheksateistkümnes ood

1. Mu süda tõsteti üles Kõigekõrgema armastuses ja sai ülevoolavaks,
et ma kiidaksin Teda oma nime läbi.
2. Tugevamaks said mu ihuliikmed
et need ei kukuks ära tema väest.
3. Haigused eemaldusid minu ihust
ja ta seisis Issandale tema tahte läbi,
sest tõeline on tema kuningavalitsus.
4. Issand, ära nende puuduste pärast
heida eemale minust oma sõna!
5. Ega mitte ka nende tegude pärast
ära hoia minust kaugel oma täiuslikkust!
6. Valgus ei saa võidetuks pimedusest
ega tõde ei põgene vale eest.
7. Võiduks muutku meie lunastuse sinu parem käsi
ja sa võtad vastu igalt poolt,
ja valvad kõiki, keda hoiab kinni kurjus.
8. Sa oled mu Jumal, valet ja surma ei ole sinu suul,
ainult täiuslikkus on sinu soov.
9. Ja tühisust sina ei tunne,
sest ka tema ei tunne sind.
10. Ja ei tunne sina väärust,
sest ka tema ei tunne sind.
11. Ja teadmatus ilmus välja nagu puru,
ja nagu mere vaht.
12. Ja tühised arvasid sellest, et see on suur,
ja nad said selle sarnaseks ja veelgi tühisemaks.
13. Ja mõistsid need, kes mõistavad, ja mõtlesid järgi
ning ei saanud rikutuks nende mõtetest.
14. Sest nad olid Kõigekõrgema vaimus
ja naersid neid, kes kõndisid vääruses.
15. Ja nemad ju kõnelesid tõtt
hingest, mille puhus nendesse Kõigekõrgem.
16. Kiitus ja suur au tema nimele!
Halleluuja!

Üheksateistkümnes ood

1. Kruus piima toodi mulle
ja ma jõin seda Issanda lahkuse magususes.
2. Poeg on kruus,
ja see, keda lüpsti, on Isa,
ja tema lüpsja on Püha Vaim.
3. Sest ta rinnad olid täidetud,
ja ei olnud vaja, et asjatult saaks välja kallatud tema piim.
4. Püha Vaim avas oma üsa,
ja valas kokku piima kahest Isa rinnast.[36]
5. Ja ta andis segu maailmale nende teadmata,
ja nemad, kes võtsid, on tema rahus paremal käel.
6. Neitsi kõht võttis ta vastu,
ja ta sai rasedaks ja sünnitas.
7. Ja neitsi sai emaks suure armu läbi.
8. Ja ta oli tuhudes ja ta sünnitas poja ning tal ei olnud piinu,
sest see ei olnud asjatult.
9. Ja tal ei olnud vaja ämmaemandat,
sest Tema andis talle elu.
10. Ta sünnitas nagu noor mees oma ihas,
ja ta sünnitas ilmsikstuleku jaoks,
ja ta sai endale suure väe läbi.
11. Ja ta armastas lunastusega,
ja ta valvas headusega,
ja ta näitas välja toredusega.
Halleluuja!

___________________________________

[1] Vrd. Jh 14:21, 15:16; 1Jh 4:10, 4:19.

[2] Vrd. Jh 14:2-3.

[3] Vrd. Jh 14:19.

[4] Vrd. Jh. 11:25, 1:4, 5:26.40, 10:10.28, 14:6.

[5] Jutt on juutlike pühapaikade pre-eksistentsist. Samamoodi kui muinas-idamaal, olid Jumala tempel, ka Eedeni aed ja Siioni mägi maailma keskpaigad ning taevast ja maad kokku hoidvad sidemed, vt Juubelite raamat 8: 19.

[6] Vrd. Psalm 84: 11 – “Sest üks päev sinu õuedes on parem tuhandest teisest”.

[7] Koptikeelses versioonis “sest Sina oled minu Jumal”.

[8] Sulgudesse pandud värsi osa leidub ainult koptikeelses versioonis.

[9] Koptikeelne tekst ütleb selles reas hoopis: “ja mida nad nurjatult kavatsesid, langes neile enestele osaks.”

[10] Koptikeelne versioon ütleb: “Sest sa oled mu Jumal ja päästja, ma ei karda.”

[11] “Tuul” ja “vaim” on süüria keeles sama sõna, rūhā.

[12] Templi ja vee sümbolism siin võib pärineda Hesekieli raamatust, pt.47.

[13] Koptikeelne versioon ütleb: “Nad jõid, kes olid liiva peal, mis on kuiv.” Vrd. Jh 7:37-38.

[14] Koptikeelses versioonis kõlavad kolm viimast rida: “Need, kes olid kurnatud, said südamerõõmu. Nad ümbritsesid hingi, millesse nad olid kallanud hingeõhku, et nad ei sureks.”

[15] “Elav vesi” esineb ka 11. ja 30 oodist. Sellest räägitakse palju ka Johannese evangeeliumis ning Qumrani käsikirjades.

[16] Siin on ilmselt taustaks kujutlus kogu kosmost täitvast suur-inimesest (makroanthropos), ühtlasi Jumalast, kes oma headuses ja lunastuse eesmärgil pisendas ennast inimese suuruseks.

[17] Vrd. Jh 1:11, “ta tuli omade juurde…”

[18] St. “Poeg teenis Isa”.

[19] Vrd. Jh 10:14, 6:37.

[20] “Kõik need, kes alistasid/vallutasid”, tähendab ilmselt neid, kes pole alistunud oma ihadele. Sõna “vallutama” tähendab süüria keeles ka “süüst puhas olema”. Raamat tähendab ilmselt eluraamatut, kuhu on kantud pääsenute nimed.

[21] “Tema” on Õiglus, kes on naissoost.

[22] Vrd. Jh 4:14.

[23] Teksti täiendus lähtub Michael Lattkelt (1999: 177-78).

[24] Algtekstis on küll juttu “neerudest”.

[25] Vrd. Tooma evangeelium, logion 13: “Ütles Jeesus: Mina sinu meister ei ole, sest sina oled joonud, jäänud joobnuks vulisevast allikast, mille mina olen mõõtnud.” Vrd. samuti logion 108, Jh 4:10, 7:37-38.

[26] Järgnevad 7 rida, paradiisipuude kirjeldus, on pärit oodi kreekakeelsest tõlkest. On märgatav, et kreekakeelsed read on tõlgitud, tõenäoliselt süüria keelest. Seega on need read autentsed, kuid kuulusid võibolla oodi mõnesse teise versiooni.

[27] Qumranist leitud tekstide seas on tuntud selline, kus samuti esineb Jumala aeda seatud õndsate teema, mis näitab sugulust Qumrani tekstide ja Saalomoni Oodide vahel, vt Hodayot, veerg XVI (= VIII), 4-22.

[28] Kreekakeelses tõlkes on selle ja järgmise rea vahele paigutatud värss “õndsad on sinu vete töötegijad”, mis võib olla siiski sekundaarne, st. tõlkija poolt lisatud.

[29] Vrd. Jh 14:2 “Minu isa majas on palju eluasemeid.”

[30] Selle oodi sümboolika on suguluses apokrüüfilise teosega Johannese Teod (28-29), kus on samuti juttu peeglist, värvist näo peal, silmade juhendamisest ja mille lõpptulemus on samuti plekita olek Issanda ees. Peegli kujundit kasutatakse palju sufistlikus mõistukõnes, mille järgi inimene peab oma hinge puhtaks pühkima nagu peegli selleks, et Jumala saladusi mõista ja peegeldada.

[31] Võiks ka tõlkida “tema kiired äratavad mind üles”. Tundub, et siin on siiski tegemist hilisantiigis levinud uskumusega, et hing läheb taevasse päikese kiiri redelina kasutades.

[32] “Väed” on Vanast Testamendist laenatud juutlik kujutlus Jumalat teenivatest või ümbritsevatest kosmilistest vägedest, millele viitab ka nimi “vägede Issand”.

[33] Vrd. selle oodiga Johannese evangeeliumi proloogi ja Jh 8:58.

[34] Mõeldaks uue isiku sees.

[35] Vrd. Jh 15 ja Pauluse käsitlust kirikust kui Kristuse kehast, Rm 12:4-5. Oodi viimane salm on doksoloogia.

[36] Jumala rindadest joomise kujund esineb kirikuisa Irenaiosel, Hereetikute vastu 4.62, kus joodavaks on Sõna ja Vaim. Aleksandria Klemens kirjeldab Poega kui Isa piima, Paed. 1.6.42. Võibolla on tegemist ristimise kirjeldusega, kus sakramendis osalejale antakse kruus piima ja meega. Püha Vaim on süüria keeles naissoost.

Amar Annus (1974), PhD, on Tartu ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent.