Foto: LML/Albin Hillert
21. sajandi väljakutsed on meie mõtlemise raamistiku uuendamine, majanduse ümber mõtestamine ja meie ühise eesmärgi uuesti sõnastamine, ütles „Loodu pole müügiks“ teemal peetud kõnes kliimaõigluse eestvõitleja Martin Kopp. Ta pidas Luterliku Maailmaliidu (LML) kaheteistkümnenda täiskogu kolmanda alateema peaettekande 15. mail Windhoekis, Namiibias.
„Meie ühiskond ja elu maal on kokkuvarisemisest ohustatud,” hoiatas Kopp täiskogul osalejaid. Kopp ütles, et surnud planeedil ei saa olla inimeste heaolu. Ta märkis, et majandusteadus ja majandus on tänapäeva maailmas kriitilised faktorid ja sellega seoses ökoloogilisele kriisile vastuastumise peamised väljakutsed.
Maailm on globaalse ületootmises
Kopp on Alsace-Lorraine’i Protestantlike Kirikute Ühenduse liige ja teoloogia doktorant Strasbourgi Ülikoolis, ta on varem töötanud LML-i kliimaõigluse propageerimise ametnikuna.
Kopp ütles, et täiskogu alateema „Loodu pole müügiks“ identifitseerib majandusteaduse ja majanduse kui „tänapäeva maailma peamised eestvedajad. Sellest tulenevalt tuleb meil esitada väljakutse esmalt just majandusteadusele ja majandusele“.
Oma esitluses viitas Kopp teaduslikele uuringutele, mille tulemused näitavad, et alates 1970. aastast on inimtegevuse tagajärjed planeedi Maa ressurssidele ehk ökoloogiline jalajälg ületanud planeedi võimekuse elu alal hoida.
„Me kasutame ära 1,6 planeeti aastas. Ühesõnaga – me oleme mittejätkusuutlikus globaalses ületootmises,“ hoiatas ta. Kopp rääkis, et selle asemel, et vaadata majanduskasvu seoses inimkonna kasu ja õnnega, on erialatruude majandusteadlaste jaoks majanduskasv muutunud väärtuseks iseeneses. Nad otsivad kasvu kasvu enese pärast. Sellise majanduse jaoks kasutusel olevad mudelid ignoreerivad keskkonnale tekkivat kulu.
LML-i jätkuv võitlus
Kopp selgitas ökoloogilise süsteemi kriitilist hetkeseisu, viidates sellele, et üheksast kindlalt paika pandud indikaatorist, millega mõõdetakse planeedi heaolu, on neli juba ületanud kriitilise piiri.
Ta ütles, et maakasutuse ja kliimamuutuse valdkondades on planeet kõrgenenud riski olukorras. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning fosfori- ja lämmastikuringe asuvad kõrge riski tsoonis. Ta täiendas eelmist mõtet, lisades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused on erilised lävendid, sest ühe või teise lävendi ületamine neist kahest võib planeedi Maa ökosüsteemi viia täiesti uude situatsiooni.
Ta tunnustas Luterlikku Maailmaliitu jätkuva tegevuse eest loodu eest hoole kandmisel. Selle kohustuse võttis ühendus esimest korda 1977. aastal, kuuendal LML-i täiskogul Dar Es Salaamis, Tansaanias. „Ma usun, et me oleme jõudnud punkti, kus meie peamine hool loomiseetika heaks on teoloogiliselt küps,“ ütles ta ning lisas, et täna on küsimus selles, kuidas tegevustes edasi liikuda, „kuidas saame me algatada, süvendada ja võimendada tegevusi, mis aitavad vastu astuda ökoloogilisele väljakutsele?“.
Osadus elu Jumalaga
Kopp rääkis „uue eesmärgi jaoks uue visiooni“ vajadusest ja palus luterlikul osadusel kaaluda tegevusi kolmes valdkonnas. Esimene – vaimne – valdkond vajab uut mõtteviisi. „Pöördumine peab toimuma meie südametes. Sel ajal, kui aegunud majandus väärtustab ahnust, mida Paulus kutsub ebajumalakummardamiseks, väärtustame meie rahulolu ja lihtsust,” ütles ta. „Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” (Mt 6:24).
Teine valdkond kutsub üles muutma elustiili tegelikkuses. „Me peame kõik tegema enam,” ütles Kopp. See haarab endasse „iga üksiku ja kõik elu valdkonnad”, nende hulgas eluaseme, transpordi, toidu, vaba aja veetmise, riietuse ja paljud muud küsimused.
Kolmas on üleskutse kristlastele, et nad hääletaksid, propageeriksid ja kui võimalik, siis tõstaksid kliimamuutuse poliitilisel tasandil teemaks. Ta lõpetas järgneva mõttega: „See on võimalus meie ühiskonda edendada, rahuldades meie kõikide vajadusi meie planeedi võimaluste piires. Lõpuks, Jumala armu poolt vabastatutena, on see meie jaoks võimalus olla osaduses elu Jumalaga.”
Koppi ettekandele järgnesid vastused Monica Villarreal’ilt, Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku pastorilt ja Jack Urame’lt, Paapua Uus-Guinea Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopilt.
Allikas: LML
